Tulejuhtimissüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P näpukaparandus
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Tulejuhtimissüsteem''' on [[relvasüsteem]]ile lisatud kompleks, mis aitab operaatorit sihtida ja tulistada täpsemalt ja kiiremini. Kompleks koosneb komponentidest, mis on tihedalt teineteistegaüksteistega seotud, mille hulgas võivad olla [[sonar]]id, [[radar]]id, infrapunaandurid, [[laserkaugusmõõtur]], [[anemomeeter]], [[termomeeter]], [[tuulelipp]] ja teised.
 
==Teise maailmasõja lennukite sihikud==
6. rida:
Esimesed tulejuhtimissüsteemid tulid kasutusele teise maailmasõja [[pommitaja]]tel, mis koostasid ühe süsteemi koos pommitaja sihikuпa. Nad võtsid arvesse kõrgust, lennuki kiirust, millega arvutasid automaatselt kohta, kus pommid teele saata, ja kui palju aega on plahvatuseni jäänud. Tuntuimaks süsteemiks oli Ameerika Ühendriikides valmistatud Nordeni pommitaja sihik.
 
Veel üks tulejuhtimissüsteem, mida kasutati lennukitel oli ''lead computing sight'', mida nimetati veel güroskoobi relvasihikuks. Süsteem, sõltuvalt lennuki liikumisest, arvutas mitu korda on güroskoop pöörelnud ja seega ristsihiku positsioon oli korrektsem pantudpandud. Ristsihik ise oli nähtav peegeldava sihiku peal. Ainult kaugust vaenlase lennuki ja oma lennuki vahel pidi olema pantudpandud juba piloodi poolt. Pärast Teistteist Maailmasõdamaailmasõda olid valmistatud radarid, mis arvutasid kaugust iseseisvalt, kuigi kõige esimeste radarite arvutuskiirus oli liiga väike.
 
 
==Low Altitude Bombing System==
 
''Low Altitude Bombing System'' ehk LABS oli valmistatud USA’sUSA-s ja oliseda kasutatudkasutati esimest korda [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]]. Uus süsteem oli konstrueeritud kasutamiseks lennukitel ja sai populaarseks oma täpsuse tõttu. See süsteem võis arvutada millisel hetkel pomm kukub maa peale või valitud objektile, kui suur on pindala, mille piires pommi lööklaine purustab objekti koos pindalaga, mille piires pomm võib kukkuda arvutuste määramatuse tõttu.
 
==Laevade tule kontrolliv süsteemidtulejuhtimissüsteemid==
 
KõigeEsimesed esimesed tule kontrollivad süsteemidtulejuhtimissüsteemid olid valmistatud kõigepealt sõjalaevade jaoks.
 
Enne 19. sajandisajandit kaugusei laevadevõinud vahellaevadevaheline pidi olema mitte rohkemkaugus kuiületada 50 meetrit <ref>.A. Ben. Clymer (1993) [http://web.mit.edu/STS.035/www/PDFs/Newell.pdf ''The Mechanical Analog Computers of Hannibal Ford and William Newell''] ''IEE Annals of the History of Computing'' Vaadatud 30.05.2016 </ref>., missee oli maksimaalne kaugus efektiivseks tulistamiseks. Aga 19. sajandi teisel poolel tehnilised uuendused andsid võimalust suurendada relvade maksimaalset tulistamise kaugust. Kauguse suurendamine tõi kaasa probleemi sihtimisega, mis oli raskendatud ka sellega, et laev, mille kiirus uue aurumootori tõttu oli ka palju suurem, pidi liikuma samal ajal. See probleem oli lahendatud güroskoobiga, millega oli võimalik sihtida liikuva laeva peal. See, omakorda, tõi esile võimalust suurendada relvade kaliibri ja tulistamise kaugust veelgi rohkem. Raskeimaks protsessiks sai vaenlaslaeva leidmine.
 
Tulistamise parandamine oli kompleksne ja raske ülesanne. Kõigepealt relv oli sihitud kasutades metoodikat, mis oli sajandite jooksul kasutatud suurtüki tulistamisel. Arvesse võeti Koriolisi jõudu, laevade kiirust, tuule kiirust ja suunda, kui palju püssirohu oli, õhu tihedust ja temperatuuri. Pärast esimest lasku suurtüki spetsialist vaatles mürsu trajektoori ja kohta, kuhu mürsk kukub. Sõltuvalt sellest kuhu mürsk kukkus, suurtüki spetsialist andis korrigeerituid andmeid suurtükimeeskonnale ja see protsess jätkas niipalju kuni vaenlaslaev oli purustatud.
 
Enne aastaaastat 1905 olid valmistatud optilised kaugusmõõdikud, millega sihtimine sai kergemaks. Hiljem olid kasutusele võetud mehaanilised arvutid. Pärast aastat 1905 olid valmistatud ja kasutusele võetud ka spetsiaalsed matemaatilised tabelid, millega võiks ennustada kaugust efektiivseks tulistamiseks sõltuvalt tuulest, kiirusest ja teistest tingimustest. Esimesed seaded efektiivse tulistamise arvutamiseks oli Dreyeri laud, Dumaresqi laud ja Argo Clock ehk Argo kellad<ref>. Mindel, David (2002). ''Between Human and Machine.'' Baltimore: Johns Hopkins. lk. 25-28 </ref>. Kuna laevadelaevad suurusedolid kajuba said suuremakssuuremad, seegavõis ühes laevas võis olla mitu meeskonda, mis kasutasid lauda ja mehaanilisi arvuteid ja saatsid oma andmeid tsentraalsele sihtimisjaamale.
 
Arthur Pollen ja Frederic Charles valmistasid esimest niisugust süsteemi iseseisvalt. Pollen alustas oma tööd pärast lahingu harjutamist Maltas, kus ta leidis, et suurtüki ei olnud päris täpne <ref>Pollen 'Gunnery' lk. 23 </ref>. Pollen proovis valmistada kombineeritud mehaanilist arvutit ja plotteri ehk automaatjoonesti tulistamise täpsuse suurendamiseks. Hiljem ta lisas güroskoobi, kuigi esimesed güroskoobid ei olnud piisavalt täpsed selle ülesanne täitmiseks. Vaatamata sellele, et esimesed katsed ei olnudandnud positiivsepositiivseid tulemusegatulemusi, Pollen jätkas omaPollen tööd.
 
Samal ajal meeskond juhitud Dreyeriga valmistas oma süsteemi, mis sai rohkem populaarsust Suurbritannia laevastikus, mida hiljem nimetatid MARK IV*. Seda süsteemi oli kasutatud suurtel hulgal Esimeseesimese Maailmasõjamaailmasõja laevadel ja oma populaarsust süsteem sai tänu võimalusele erinevatele suurtükimeeskonnale sihtima koos ja kombineerida oma lasku. Seda süsteemi kasutati laevadel, mis olid ehitatud enne aasta 1927, kuni süsteemi vahetati teisele nimega „Admiralty Fire Control Table”<ref>Cooper, Arthur. [http://ahoy.tk-jk.net/GentlemansCordite/AglimpseatNavalGunnery..html ''A Glimpse at Naval Gunnery.''] Ahoy: Naval, Maritime, Australian History.</ref>.
 
Kauguse leidmise süsteemid olid mitu korda uuendatud ja Teiseteiseks Maailmasõjaksmaailmasõjaks nemad said tähtsaimaks osaks kogu tule kontrollivas süsteemistulejuhtimissüsteemis. Sellel ajal veel üheks tähtsaks uuenduseks sai integreerimine süsteemisse radari, mis andis võimalust tulistada efektiivselt ka öösel ja rasketes ilma tingimustes.
 
Teiseks Maailmasõjaksmaailmasõjaks oli muudetud ka informatsiooni jagamine. Eelnevalt oli olemas üks peamine jaam, mis oli kõrge metalliline struktuur, kust iga suurtüki meeskonna sai informatsiooni sihtimise kohta. Nüüd, aga, mõnede laevade hiiglaste suuruste tõttu, igal suurel suurtükitornil ja/või lähedaste suurtükimeeskondade jaoks oli olemas oma iseseisev vaatlemistornvaatlustorn, millega kogu laeva relvade tulistamise täpsus sai palju suuremaks. Aga suured peamised vaatlemistornidvaatlustornid ei olnudkadunud üldse ära kadunudkuskile, kuna seal oli parim vaatlemiskohtvaatluskoht ja relvade tulistamisest mõju oli minimaalne. Peamiste vaatlemistornidelvaatlustornidel oli üks suur puudus – nende kaitse ei olnud piisav, et hoida suurtükimürsu lööki.
 
Allveelaevadel olid ka oma tule kontrollivad arvutidtulejuhtimisarvutid, mis olid laevade süsteemidest natuke erinevad, kuna tulistamine toimus kasutades torpeedosid, mille liikumine oli mürsku omast palju aeglasem. Tulistamine oli raskendatud ka sellega, et vaenlaste allveelaeva positsioon ja tema suund ei olnud nähtav nagu tavalistel laevadel, vaid pidi olema leitud radaritega.
 
Tüüpilises Suurbritannia laeval iga suurtükitorn oli seotud sihtimistorniga ja analoogarvutiga tänu tule kontrollivale süsteemiletulejuhtimissüsteemile. Sihtimistornil leiti kaugust vaenlaslaevani ja kasutades spetsiaalseid tabeleid ja seadmeid arvutati täpsemini nurgad tulistamiseks ja saadeti suurtükimeeskonnale, kus andmete põhjal suurtüki oli õigele positsioonile pantudpandud. Vaatamata sellele, et suurim osa süsteemidest oli automatiseeritud, inimesemängis inimlik faktortegur mängis suurt rolli.
 
Pärast Teist Maailma Sõjastteist maailmasõda uuendati suurtükitornid, mis nüüd olid kontrollitud arvuti kauduarvutijuhitavaks ja seegaautomatiseeriti suurtükimürsu laadimine ja teisedmuud tulistamiseks valmistamisevalmistumise protsessid olid automatiseeritud.
 
Viimane sõda, millal kasutati analoogarvutid tule kontrollivas süsteemistulejuhtimissüsteemis, vähemalt USA laevastikus, oli Lahesõda<ref>.[http://www.dogtagsrus.com/p-38%20can%20opener%20articles.htm ''Older weapons hold own in high-tech war.''] ''Dallas Morning News''. 1991-02-10. Vaadatud 30.05.2016.</ref>.
 
 
==Tänapäevased tulejuhtimissüsteemid==
==Tänasepäevased tule kontrollivad süsteemid==
 
Kõik tänasepäevasedtänapäevased arvutid on digitaalsed ja nende arvutuskiirus on väga suur. Tänu sellele väga palju mürsule mõjutavad faktorid võivad olla sisestatud arvutisse, et leida optimaalseima nurga tulistamiseks. Need faktorid on tuule kiirus ja suund, õhu tihedus, relva ülekuumenemisega põhjustatud määramatused sihtimisel ja mõned teised. Selleks igale platvormidele pannakse niipalju sensoreid, kui on võimalik, mille hulgas võivad olla sonar, radar, infrapunases spektris töötavad sensorid, laaserkaugusmõõdikudlaserkaugusmõõdikud, anemomeetrid, termomeetrid ja baromeetrid.
 
Tangid olid esimesed platvormid mis kasutasid laaserkaugusmõõdikuidlaserkaugusmõõdikuid ja relva sirguse mõõdavad sensorid. Tänu sellele, et arvutite suurused said väiksemaks ja nende arvutusvõimalused saavad kiiremaks, tekkis võimalus panna tule kontrollivat süsteemitulejuhtimissüsteemi ka kuulipildujale, rakettidele, lennukitele. Arvutuskiirus annab võimalust kombineerida erinevatest sensoritest saadud informatsiooni ja siis kas automaatselt panna suurtüki õigele positsioonile või anta vihjeid operaatorile efektiivseks tulistamiseks. Sama printsiip kehtib ka rakettide puhul, ainult et raketid lendavad aeglasem kui suurtükimürsud ja võivad ka manööverdama, mille tõttu on vaja võtta informatsiooni reaalses ajas.
 
Hävituslennukil olevolevat suurtükirelva ei saa automaatselt sihtima vaid sellel juhul tulesiis, kontrollivkui süsteemtulejuhtimissüsteem annab vihje, tänu millele piloot teab kuidas tuleb teha järgmist manöövri, et purustada vaenlaslennukivaenlase lennuk. TänasepäevalistelTänapäevastel lennukitel seda informatsiooni piloot saab HUD’istHUD-lt ehk Head-Up Display’stDisplay’lt, mis on läbipaistev ekraan, mille peale kuvatakse andmeid vaenlaslennukivaenlase lennuki, teiste objektide ja enda lennuki positsiooni kohta.