Julius Caesar: erinevus redaktsioonide vahel

Kui Caesari ametiaeg konsulina hakkas läbi saama, määrati ta [[Gallia Cisalpina]] ([[Põhja-Itaalia]]) ja [[Illüürikum]]i provintsi (Lääne-[[Balkan]]) kuberneriks, hiljem ka [[Gallia Transalpina]] ehk [[Gallia Narbonensis]] ([[Lõuna-Prantsusmaa]]) kuberneriks. Caesari juhtimise all oli neli leegioni. [[Gallia]] oli ebastabiilne, roomlaste liitlased keltidest [[aeduid]] olid Gallia [[keldid|keltide]] ja [[germaanlased|germaanlastest]] [[sueebid]]e poolt võidetud, sueebid asusid elama vallutatud aeduide maale. [[Alpi mäed|Alpi mägedest]] põhjpool asunud [[Helveedid|Helvetiid]]e hõim valmistus samuti massiliseks migratsiooniks, Caesar võitis esmalt [[58 eKr|58. aastal eKr]] helveete ja seejärel [[sueebid|sueebe]] [[Ariovistus]]ega, jättes seejärel oma armee talvituma [[sequanid]]e territooriumile. [[57 eKr|57. aastal eKr]] võitis Caesar [[belgid]] [[Axona lahing]]us ja seejärel alistas Kirde-Gallias asuvad [[Belgia]] hõimud ükshaaval ning [[Reini jõgi|Reini jõest]] lõunas asuvad [[Madalmaad]]e territooriumid kuulusid järgnevalt Rooma Impeeriumi ''Gallia Belgica'' provintsi koosseisu. Caesari ja [[Pompeius]]ega koos [[Esimene triumviraat|esimese triumviraadi]] moodustanud [[Marcus Licinius Crassus Dives]]i poja [[Publius Licinius Crassus|Publiuse]] juhtimise all alustas üks [[leegion]] Armorica ja [[Bretagne'i poolsaar]]e vallutamist.

[[56 eKr|56. aastal eKr]] viidi lõpule Armorica vallutus, võiduga [[venetid|veneetide]] üle merelahingus, samal ajal vallutas Publius Licinius Crassus edelas asuvad [[akvitaanid]]. Järgnevalt ulatus Rooma provints [[Akvitaania]] (''Gallia Aquitania'') [[Püreneed]]est [[Garonne]]'i jõeni.

[[55 eKr|55. aastal eKr]] lõi Caesar tagasi Galliasse sissetunginudtunginud [[Germaani hõimud]], ehitas ta silla üle Reini ja marssis armeega [[Germaania]] territooriumile. 55. aastal eKr suvel seilas Caesar pärast Madalmaade rannikul asunud morinide ja menapiide alistamist [[Britannia]]sse, uskudes, et [[bretoonid]] olid abistanud eelmisel aastal venetisid tema vastu. Kuigi Caesaril õnnestus randuda Kentis, ei suutnud ta sügavamale võõrale territooriumile sissetungidasisse tungida ning naasesnaasis talveks Galliasse.