Erinevus lehekülje "Isabel I" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 10 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
 
[[File:EspañasigloXV.jpg|pisi|[[Pürenee poolsaar]] 15. sajandil]]
Isabel abiellus 1469. aastal Aragóni kuninga [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]]-ga. Isabel sai [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] ja [[Leóni kuningriik|Leóni]] kuningannaks pärast Kastiilia ja Leóni kuninga (1454–1474) [[Enrique IV de Castilla]] surma aastal 1474.
 
Isabel I ja Fernando II abielu oli dünastiline unioon, millest sai ühendatud [[Hispaania|Hispaania kuningriigi]]le teedrajav sündmus. Sel hetkelajal jäid nii [[Kastiilia kroon|Kastiilia]] kui ka [[Aragóni kroon]] eraldi territooriumile, kumbki hoidis oma traditsioonilisi institutsioone, parlamente ja seadusi.
 
Oma valitsusajal korraldas ta ümber valitsusinstitutsioonid, vähendas kuritegevust ja vabastas riigi oma vennast maha jäänud võlast. Tema ja ta abikaasa reformide mõju ulatus ka väljapoole nende mõlema riigi piire. Katoliiklike Isabel I-e ja [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] poolt asutati 1478. aastal [[Hispaania inkvisitsioon]], eesmärgiga säilitada oma kuningriikides [[katoliku kirik]]u puhtust.
{{Vaata|Hispaania inkvisitsioon}}
Isabel ja Fernando viisid lõpule [[rekonkista]], vallutades pärast 10 aastat kestnud [[Granada sõda]] [[1492]]. aastal [[Granada emiraat|Granada emiraadi]] kui viimase mauride kantsi. Moslemi elanikkonnaga sõlmitud lepingu järgi võisid moslemid oma usku edasi praktiseerida, küll aga aeti kõik juudid Hispaaniast välja. Aastal [[1499]] sai [[kardinal]] [[Francisco Jiménez de Cisneros]] pahaseks moslemite liiga aeglase ristiusku astumise pärast ja käivitas sunniviisilise ristiusustamise programmi, millega rikkus lepingut. See põhjustas rahvaülestõusu, mille Kastiilia maha surus. [[1501]] tühistas valitsus lepingu ja nõudis kõigilt moslemitelt kas ristimist või emigreerumist. Moslemite kõrgkiht eelistas emigreeruda Marokosse, lihtrahvas laskis end pigem ristida ja järgis kodus islami tavasid edasi.
 
Isabel ja Fernando toetasid ja rahastasid [[Christoph Kolumbus]]e 1492. aasta reisi üle ookeani.
{{Vaata|Hispaania koloniaalimpeerium}}
 
Isabel I ja Fernando II pärija pidanuks olema vanim tütar [[Hispaania Isabella]], kes oli abielus Portugali printsi Alfonso ja kuninga Manuel I-ga ja aga suri [[1498]]. aastal 27-aastaselt [[sünnitus]]el ja tema poeg [[Miguel da Paz]] suri [[1500]]. Seetõttu, kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni [[Juana (Kastiilia)|Juana]].
 
Juana abiellus [[1496]] [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Burgundia]] pärijanna [[Marie (Burgundia)|Marie]] (1460–1481) poeg. Kastiilia trooni nõudis aga ka [[Aragóni kroon|Aragóni krooni valduste]] [[Aragóni kuningate loend|kuningas]] Fernando II, kes tahtis kogu hilisema [[Hispaania]] valitsejaks saada. Lõpuks jõuti kompromissile ning Philipp sai [[Felipe I]]-na Kastiilia kuningaks, seda peamiselt põhjusel, et [[Kastiilia]] ülikutele ei meeldinud Fernando ambitsioonid. Kaks aastat hiljem suri Philipp ootamatult ning et tema naine Juana kuulutati hullumeelseks ja poeg [[Karl V|Karl]] oli vaid kuueaastane, sai seejärel Kastiilia tegelikuks valitsejaks Fernando II.
 
==Perekond==
Isabelil ja Fernandol sündis seitse last, kellest kaks sündisidsündis surnult:
*Isabel (2. oktoober 1470 – 23. august 1498), Portugali kuninga [[Manuel I]] abikaasa
*poeg (sündis surnult 31. mail 1475)
129 088

muudatust