Petroskoi: erinevus redaktsioonide vahel

Arheoloogilised leiud linna elamisalalton tähistavadtuvastanud kuni seitsme tuhande aasta tagusttaguse asula olemasolu, praeguse linna asupaigas ning [[Keskaeg|keskajal]] oli kaasaegse linna asupaigassiin mitu järveäärset küla. Linna piires esinebon XVI sajandist säilinudteada andmetesküla ''"на Соломене озере"'' (karjalakeelsest sõnast ''Salmi'', 'väin'). Hiljem kandis see küla vene allikates ''Solomennoje'' nime (praegune Petroskoi Solomennoje rajoonelamurajoon), ning sama sajandi lõpul asetas Flaamiflaami kartograaf [[Abraham Ortelius]] oma kaardile kaasaegsepraeguse Petroskoi alale asula nimega ''Onegaborg''.

11. septembril 1703 asutas [[Aleksandr Menšikov|vürst Menšikov]] ''Petrovskaja Sloboda'' nimelise asula. Menšikov tegi seda tsaar [[Peeter SuureSuur]]e tarvis, kellele oli vaja uut rauavalamistehast, et toota suurtükke ja ankruid [[Balti laevastik]]ule [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1700–1721). Alguses kandis rauavalamistehas Šuiskiinime ''Šuiski zavod'' (tõlkes 'ŠuiaŠuja tehas', Šuia[[Šuja (jõgi)|Šuja]]-nimelise jõe järgi), kuid aastakümme hiljem sai see valitseva monarhi nime järgi nimetusenime ''Petrovskii zavod'' ('Peetri tehas'). Sellest on ka tuletatud linna praegune venekeelne nimi ''Petrozavodsk''.

1717. aastaks oli ''Petrovskaja Sloboda'' kasvanud Karjala suurimaks asunduseksasulaks, kus asuselas umbes 3500 inimest, oli puulinnus, [[siseturg]]turuhoone janing miniatuursedväiksemad paleed tsaarile ja Menšikovile. Linna tuntuim turistilõksvaatamisväärsus oli Püha Peetri ja Pauli puukirik, mis oli ümber ehitatud aastal 1772 ja renoveeritud 1789. Kirik säilitas oma algupärase [[ikonostaas]]i, kuni see Peetri valitsemisaja reliikvia hävitatihävis tules 30. oktoobril 1924.

Pärast Peetri surma vähenes Petrovskaja Sloboda rahvastik tunduvalt ja tehas läkskäis langusessealla. See suleti aastal 1734, kuigi välismaised töösturid pidasid läheduses vasetehaseid.

Tööstus elavnes jälle 1773. aastal, kui [[Katariina Suur]] asutas uue rauavalamistehase ülesvoolu [[Lososinka jõgi|Lososinka jõge]]. Ehitatud tootma kahureid käimasolevate [[Vene-Türgi sõda]]de jaoks, anti rauatehasele nimeks ''Aleksandrovski –zavod'' [[Aleksander Nevski]] järgi, keda peeti regioonipiirkonna kaitsepühakuks[[kaitsepühak]]uks. Tehast kaasajastati ja laiendati [[Charles Gascoigne]] järelevalvel 1787–1796. KohalikudKohalike asjapulgadametimeeste väitsivad, etväitel "maailma esimene [[raudtee]]" (чугунный колесопровод) pühitseti tööstuskasutuseks Aleksandrovski tehase poolt ametissetööstuslikku kasutusse 1788. aastal.

1777. aasta Katariina munitsipaalreformi ajal sai ''Petrovskaja Sloboda'' linnaõigused, mispuhul linnaja nimiuue muudetinime '''Petrozavodsk'''iks. Ehitati uus neoklassitsistlik linnakeskus, mis keskendus äsja planeeritud Ümmargusele Väljakule. 1784. aastal oli Petrozavodsk piisavalt suur, et tõrjuda kõrvale senine halduskeskus [[Aunus]] (Olonets) kui tollane administratiivkeskus. Ehkki keiser [[Paul I]] kaotas [[Aunuse rajoon|Olonetsi kubermangu]] ära, taastati see eraldi kubermanguna 1801.a., kusaastal ja Petrozavodsk sai selle administratiivkeskusekshalduskeskuseks.

SoomelSoome oli soovsoovis tuua Karjalasse vabadust. 2Kaks miljonit lendlehte selgitas missiooni: "Bolševistlik valitsus on kukkumas ja põgenes Uurali. Teile valetatakse, et soomlased ja sakslased tulevad teid tapma ning vara röövima. Ärge lahkuge! Me vabastame teid kolhoosikorrast jne!". [[Jätkusõda]] jõudis Petrozavodskisse 1. [[oktoober|oktoobril]] [[1941]]. Petrozavodsk nimetati ümber. '''Äänislinna''' (rootsi keeles ''Onegaborg'') nime mõtles välja kapten [[Eino Leskinen]], keeleteadlane. Esmakordselt mainiti seda 8. augustil Ida-Karjala sõjaväevalitsuses. Avalikkus sai nimemuutusest teada 12. [[oktoober|oktoobril]] [[1941]], kui Kirovi platsil oli [[Sergei Kirov|Kirovi]] pronkskujule kott pähe pandud ja toimus võiduparaad. Linna keskväljaku uueks nimeks sai Vabaduse väljak. Algas Karjala soomestamine.

[[Akateeminen Karjala-Seura|Akadeemiline Karjala Selts]] tähistas Äänislinnas 1942. aasta aprillis oma 20-aastast juubelit. Osales üle 300 noore ohvitseri, kelle ideeks [[Suur-Soome]], et ühendada relva teel Ida-Karjala Soome riigiga ja ka kõik sugulusrahvad [[Soome]]ga.

Oma positsioonide kinnitamisel oli linna garnisonis kuni 15 000 sõjaväelast ja sama arvukalt asusoli laagrites kinnipeetuid. [[Soome]] [[okupatsioon]] PetroskoisPetrozavodskis kestis 1001 päeva. Selle aja jooksul rajati slaavlastele kuus [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F_%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%B7%D0%B0%D0%B2%D0%BE%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0#cite_ref-24 [koonduslaager|koonduslaagrit]]. ÄänislinnaKohalike sõjaväestaap,elanike registreeridesregistreerimisel kohalikkeandis elanikke,Äänislinna andissõjaväestaap elamislubadeks sugulusrahvalesugulasrahvale rohelise ja slaavlastele punase isikutunnistuse. Jagati toidukaarte, kus sugulusrahvalesugulasrahvale pakuti enam võimalusi kui venelastele. Tänaval pidi slaavlane kandma punast käelinti ja nende lapsi ei lubatud linnakooli. Piirati sõnavabadust: keelatiKeelati välja anda trükiseid, pidada koosolekuid ja rühmadesse kogunemistkoguneda. Sõdurid toimetasid linnas läbiotsimisi ja elanikelt võeti ära toiduaineid, mis olid varutud üle lubatud normi. Trofeedena võeti kaasa ka meeldima hakanud esemeid, see oli sõjaväestaabi poolt ametlikult keelatud, ent üleastunuid ei karistatud. Omandiga seotud pahategijaidkurjategijaid karistas tsiviilkohus, rindejoone ületajatele ja spioonidele määras sõjaväe välikohus surmanuhtluse. Sõjaväe valitsemisele allus kogu linn. Suur osa vene rahvusest elanikke paigutati koonduslaagritesse. Kõrvuti venelastega vangistati ka poliitiliselt mitteusaldusväärseid karjalasi. Vange ei piinatud ega otsesihis tapetud, nad said vaid üleastumiste korral ihunuhtlust keppide või nuutidega. Oli nälga suremist, nõrgemaid võttis tüüfus, tuberkuloos ja teised üldhaigestumisedüldhaigused. Äänislinnas suri iga kahekümnes vaba inimene, laagrites iga viies. Sõja lõpuks jäi alles 4neli koonduslaagrist.

Viimane rong väljus taganejatega lahkus Äänislinnast [[27]]. [[juuni]]l [[1944]] kell 21.30. Esimesed [[punaarmee|punaarmeelased]] jõudsid linna laevaga [[28]]. [[juuni]]l [[1944]] kell 10 hommikul.