Jost Gippert: erinevus redaktsioonide vahel

'''Jost Gippert''' (sündinud [[12. märts]]il [[1956]] Winz-Niederwenigernis, nüüd [[Hattingen]]) on Saksasaksa [[keeleteadlane]], [[Kaukaasia]] uurija, kirjanik ja võrdleva keeleteaduse professor Empiirilise Lingvistika Instituudis [[Frankfurdi Goethe Ülikool|Frankfurdi Goethe ÜlikoolisÜlikooli]] empiirilise lingvistika instituudis.<ref>[https://qis.server.uni-frankfurt.de/qisserver/rds?moduleCall=webInfo&personal.pid=7042&publishConfFile=webInfoPerson&publishSubDir=personal&state=verpublish&status=init&topitem=members&vmfile=no "Lectures held by Gippert at the University of Frankfurt"] Retrieved 2 March 2016</ref>

Aastal 1972 lõpetas Gippert LeibnizLeibnizi [[Gümnaasium|gümnaasiumi]] [[Essen|Essenis]], [[Saksamaa|Saksamaal]]. Aastatel 1972–1977 õppis ta [[Marburgi ülikool|Marburgi Ülikoolis]] ja [[Berliini Vaba Ülikool|Berliini Vabas Ülikoolis]] võrdlevat keeleteadust, [[indoloogia|indoloogiat]], [[japanoloogia|japanoloogiat]] ja [[sinoloogia|sinoloogiat]] ([[Hiina keel|Hiinahiina keelt]] ja kirjavara).<ref>[http://turfan.bbaw.de/bilder/aktuelles/comstworkshop-voraeufigesprogramm.pdf "Jost Gippert's curriculum vitae"] Retrieved 2 March 2016</ref> Aastal 1977 sai ta [[doktorikraad|doktorikraadi]] töösttööga, kus käsitles [[infinitiiv|infinitiivi]] käändevorme [[Indoeuroopa keeled|Indoeuroopaindoeuroopa keelte]] süntaksis. Aastatel 1977–1990 töötas ta uurijana ja loengupidajana [[Berliin|Berliini]], [[Viin|Viini]] ja [[Salzburg|Salzburgi]] ülikoolides. Aastal 1991, idamaise arvutilingvistika uurimisassistendina töötades, sai ta [[Bambergi Ülikool|Bambergi Ülikoolis]]is [[habilitatsioon|habilitatsiooni]] esimese teadustööga iraani keele laensõnadest Armeenia ja Gruusia keeltes.   

Alates aastast 1994 on Gippert õpetanud Võrdlevatvõrdlevat Keeleteadustkeeleteadust Frankfurdi Goethe Ülikoolis. Ta on olnud Gelati Teaduste Akadeemia (Gruusia) liige aastast 1996 janing [[Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia|Berliini-Brandenburgi Teaduste]] ja HumanitaareadusteHumanitaarteaduste Akadeeemia "Keelte"Akadeemia teaduskonnakeelteteaduskonna liige aastast 2007. 

Aastal 1997 nimetati ta auprofessoriks [[Sulkhan Saba Orbeliani Ülikool|Sulkhan Saba Orbeliani Ülikoolis]], [[Thbilisi|Thbilisis]], Gruusias. Aastal 2009 nimetati ta auprofessoriks samas linnas asuvas [[Ivane Javakhishvili Ülikoolis|Ivane Javakhishvili Ülikoolis]], samuti Thbilisis janing aastal 2013 sai ta auprofessori tiitli ka [[Bathumi]] [[Shota Rustaveli Ülikool|Shota Rustaveli Ülikoolis]], [[Bathumi|Bathumis]], Gruusias.  

Pärast võrdleva keeleteaduse professoriks saamist, on Gipperti teadustöö suuresti keskendunud indoeuroopa keeltele, nende ajaloole ja [[Etümoloogia|etümoloogiale]] janing ka üldisele keeltetüpoloogiale ja eriti [[Kaukaasia keeled|Kaukaasia keelte]] uurimisele. Tänu tema pühendumisele Kaukaasia keeltele, on sellel alal tema juhenduse alljuhendamisel olnud võimalik läbiteha viiauurimistöid mitmeidjust uurimistöidsellel alal. Tema uurimused keskenduvadkäsitlevad ajalooliseleajaloolist keeleteaduselekeeleteadust, [[Keeletüpoloogia|keeltetüpoloogialekeeltetüpoloogiat]], elektroonililisteleelektroonilisi [[keelekorpus|keelekorpustelekeelekorpusi]], multimeedia keele dokumentatsiooniledokumenteerimist ning elektrooniliseleelektrooniliselt kättesaadavaks tehtud [[Käsikiri|käsikirjade]] analüüsile.

== Digitaalsed Humanitaarteadusedhumanitaarteadused ==

Gippert on TITUS projekti (Indogermaani tekstide ja kõnede tesaurus) asutaja ja juht.<ref>[http://titus.uni-frankfurt.de/indexd.htm "The TITUS Project"] Retrieved 2 March 2016</ref> OmaProjekt algusestalgas alates, aastastaastal 1987, onning projektiselle eesmärk olnudon teha digitaalselt täielikult kättesaadavaks erinevate indoeuroopa ja lähikeelte kirjalikult salvestatud materjalide täielik digitaalne kättesaadavusmaterjalid. Aastal 1999 alustas ta ARMAZI projekti ("Kaukaasia Keeledkeeled ja Kultuuridkultuurid: Elektroonilineelektrooniline Dokumentatsioondokumenteerimine")<ref>[http://armazi.uni-frankfurt.de/framed.htm "The ARMAZI Project"] Retrieved 2 March 2016</ref>, mille eesmärk oli luua ulatuslik Kaukaasia keelte materjalide kogumik. SeeSelle projektprojekti tootistulemiks oli Gruusia Rahvuslikurahvuslik Korpusekeelekorpus (Georgian National Corpus (GNC). Aastast 2010 on Gippert juhtinud keskust "Digitaalsed Humanitaarteadusedhumanitaarteadused Hesseni Liidumaasliidumaal: Integreeritudintegreeritud Tekstipõhistetekstikorpuste Korpuste Töötleminetöötlemine ja Analüüsanalüüs", janing selle raames üksust "Federal Offensive for the Development of Scientific and Economic Excellence" (LOEWE projekt). Keskus on tulemus koostööst Frankfurdi Goethe ÜlikooligaÜlikooli ja [[Darmstadti Tehnikaülikool|Darmstadti Tehnikaülikooliga]] tehtava koostöö tulemus, koos täiendava toetusega Frankfurdi Goethe Muuseumiga.

Üheksakümnendatel suundas Gippert oma tähelepanu Idamaadeidamaade käsikirjadele ja töötas projektides, mille eesmärk oli teha nendest digitaalselt kättesaadavad, näiteks Tohhaari käsikirjad Berliini Turfani Kogumikuskogumikus. Ta on ka toimetanud mitmeid töid, kaasa arvatud Kaukaasia-Albaania [[palimpsest|palimpsesti]] käsikirjad, mis leiti [[Siinai mägi|Siinai mäest]]. Aastal 2009 oli ta külalisteadlane käsikirjakultuuride uurimisrühmas "Käsikirjade Kultuurid" [[Hamburgi Ülikool|Hamburgi Ülikoolis]]. Suvel aastal 2013 külastas Gippert taas Hamburgi Ülikooli Petra Kapperti teadurina janing osales "KäsikirjaKäsikirjakultuuride Kultuuride Entsüklopeediaentsüklopeedia" ningja käsiraamatu "Võrdlev Idamaadeidamaade Käsikirjadekäsikirjade Uuringuuring" käsiraamatu koostamisel.

* [http://titus.uni-frankfurt.de/personal/gippertj.htm Jost Gipperti kodulehekülgkoduleht]