Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 272 baiti ,  2 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
{{See artikkel| räägib ökoloogia mõistest; matemaatilise statistika mõistest vaata artiklit [[Üldkogum]], demograafia mõistest artiklis [[Rahvastik]].}}
[[Pilt:Ekosistem.jpg|pisi|Ökosüsteemi tasemed: Isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär]]
'''Populatsioon''' ehk '''asurkond''' on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate isendite vahel ([[inbriiding]]), kui sellest eemal geograafiliselt isoleeritud alas elavate isendite vahel (crossbreeding). <ref name="Luts">Hartl.D.L, Clark.A.G. 2007. Principles of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 45</ref>
 
[[Sotsioloogia|Sotsioloogias]] tähendab populatsioon mingi tunnuse alusel liigitatud inimeste gruppi, kes elavad kindlas kohas.<ref>[http://www.cliffsnotes.com/sciences/sociology/population-and-urbanization/population-and-demographic-variables Populationname="YqRO9" and Demographic Variables]</ref> [[Demograafia]] ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib [[inimpopulatsioon]]ide suurust, koosseisu ja liikumist (migratsiooni).<ref>[http://www.oxforddictionaries.com/definition/english/population?q name=population"0gVJU" population] Oxford Dictionary</ref>
 
== Definitsioon erinevates käsitlustes ==
[[Pilt:PSM V74 D416 Thomas Robert Malthus.png|thumb|Thomas Robert Malthus. Esimene teadlane, kes uuris populatsioone.]]
 
Esimene inimene, kes uuris lähemalt populatsioone ja selles toimuvaid protsesse, oli [[Thomas Robert Malthus]]. Oma teoses „Essay on the Principle of Population“ (1798) kirjutas T. Malthus, et kui sündide ja surmade arv on konstantne, eeldades et sünde on rohkem kui surmasid, siis populatsioon kasvab geomeetriliselt seniajani, kuni väline tegur hakkab seda piirama. Tänapäevani kasutatakse Malthuse parameetrit indeksina, et kirjeldada populatsiooni. T. Malthuse ideed mõjutasid paljusid esimese generatsiooni biolooge, kes hakkasid mõtlema populatsioonides toimuvate protsesside peale. Ühes selliseks oli [[Charles Darwin]], kes mõistis, et geomeetriline populatsiooni kasv toob kaasa tohutu suremuse ning sellest tulenevalt annab suure eelise igale päritavale tunnusele, mis aitab isendil ellujäämise eest võidelda.<ref>Levin. A.name="r9WRw" 2009. The Princeton guide to ecology. Princeton University Press. Lk 109</ref>
 
== Populatsioonigeneetika ==
{{Vaata|Populatsioonigeneetika}}
 
Populatsioonigeneetika järgi kõik organismid, kus isendipaar saab omavahel järglasi, moodustavad paljunemisvõimelise populatsiooni. Eeldus on vaid selles, et kõik populatsiooni liikmed kuuluksid ühte ja samasse liiki.<ref name="Luts" /> Populatsioonigeneetika eesmärk on välja selgitada geneetilised erinevused nii liigisiseselt kui ka erinevate liikide vahel. Kõige laiemas mõistes on populatsioonigeneetika teadus, mis uurib organismide loomulikult tekkivaid geneetilisi erinevusi. Geneetilisi erinevusi, mis on tavalised samast liigist organismidel, nimetatakse [[Geneetiline polümorfism|geneetiliseks polümorfismiks]]. Seevastu aga geneetilised erinevused, mis akumuleeruvad erinevatel liikidel, moodustavad [[Divergents|divergentsi]]. Sellest tulenevalt võib öelda, et populatsioonigeneetika on teadusharu, mis uurib polümorfismi ja divergentsi.<ref>Hartl. D.name="Zj4Ok" L. 2000. A Primer of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 1-2</ref>
 
===Ajalugu===
Aastatel 1924–1932 avaldas Briti geneetik [[John Burdon Sanderson Haldane]] mitmeid teaduslikke artikleid üldnimetuse all „A Mathematical Theory of Natural and Artificial Selection“. Nendes artiklites ta töötas välja teooria, mis seletas, kuidas looduslik valik on seotud [[Geenitriiv|geenitriivi]], inbriidingu, [[Mutatsioon|mutatsioonide]], [[epistaas]]i ja muude protsessidega.
 
[[Sewall Green Wright]] oli USA geneetik, kelle varasemad tööd olid seotud [[merisiga]]de karvavärvi uurimisega. 1931. aastal avaldas ta pika teadusliku artikli „Evolution in Mendelian Populations“, kus ta seletas lahti oma arvamuse evolutsioonilise geneetika kohta. Wrighti vaatenurk erines oluliselt Fisheri ja Haldane'i omast. Kaks Wrighti olulisimat panust geneetikasse on inbriidingu koefitsiendi ja [[Populatsiooni efektiivne suurus|efektiivse populatsiooni suuruse idee]]. Peaaegu kogu tänapäeva populatsioonigeneetika põhineb nendel mõistetel.<ref>Halliburton. R.name="sv9u5" 2004. Introduction to population genetics. Pearson Education. Lk 6-13</ref>
 
=== Hardy-Weinbergi seadus ===
 
[[Hardy-Weinbergi seadus]] on väga oluline alusteadmine populatsioonigeneetikas, mistõttu nimetatakse seda ka populatsioonigeneetika põhiseaduseks. See seaduspära on nimetatud kahe teadlase järgi: [[G. H. Hardy|Godfrey Hardy]] (1908) ja [[Wilhelm Weinberg|Wilhelm Weinberg]] (1908). <ref>Hartl. D.name="IuNeo" L. 2000. A Primer of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 28</ref>
 
Suures isoleeritud panmiktilises ehk vabalt ristuvas populatsioonis, milles ei toimi [[mutagenees]] ega [[Valik (bioloogia)|valik]], säilivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatud, kusjuures genotüübisagedused on määratud alleelisagedustest ruutseose kaudu. Kui lihtsaima mudelina vaadelda üht autosoomset dialleelset lookust, mille alleelide A ja a sagedused geenifondis on vastavalt p ja q, siis väljendab seost alleelisageduste ja genotüübisageduste vahel võrrand:
[[Pilt:Hardy-Weinberg.svg|thumb|Hardy-Weinbergi seadus graafiliselt]]
[p(A) + q(a)]2= p2(AA) + 2pq(Aa) + q2(aa) = 1
Populatsioon, kus kehtib see Hardy-Weinbergi võrrand, on geneetilise tasakaalu seisundis ja püsib selles, kuni mingi geneetilise dünaamika tegur (evolutsioonitegur) ei põhjusta muutusi. <ref>[http://biomedicum.ut.ee/~martv/genolex.html], klassikalise geneetikaname="qd1GS" leksikon</ref>
 
==Vaata ka==
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="Luts">Hartl.D.L, Clark.A.G. 2007. Principles of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 45</ref>
<ref name="YqRO9">[http://www.cliffsnotes.com/sciences/sociology/population-and-urbanization/population-and-demographic-variables Population and Demographic Variables]</ref>
<ref name="0gVJU">[http://www.oxforddictionaries.com/definition/english/population?q=population population] Oxford Dictionary</ref>
<ref name="r9WRw">Levin. A. 2009. The Princeton guide to ecology. Princeton University Press. Lk 109</ref>
<ref name="Zj4Ok">Hartl. D. L. 2000. A Primer of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 1–2</ref>
<ref name="sv9u5">Halliburton. R. 2004. Introduction to population genetics. Pearson Education. Lk 6–13</ref>
<ref name="IuNeo">Hartl. D. L. 2000. A Primer of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 28</ref>
<ref name="qd1GS">[http://biomedicum.ut.ee/~martv/genolex.html], klassikalise geneetika leksikon</ref>
}}
 
[[Kategooria:Bioloogia]]
75 693

muudatust