Buda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin lehele malli "Mall:Budism".
Resümee puudub
1. rida:
{{Budism}}
{{See artikkel| räägib üldmõistest; budismi rajaja kohta vaata artiklit [[Siddhārtha Gautama]]}}
'''Buddha,''' (eesti keeles ka '''buda''') tähendab 'virgunu', (tuleb <span>verbijuurest ''bodhi'' (</span>[[Paali keel|paali]]), ''budh ''([[sanskriti|sanskrit]]) ‘virguma,k. ärkama’"virgunu"). Buddha tähistab [[budism]]is teadvuse kõrgeima seisundi eehk [[virgumine|virgumiseni]] jõudnud inimestisikut. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik [[meeleplekid]]<ref name="Mäll jt 2011">Mäll, Linnart; Läänemets, Märt; Toome, Teet 2011. Ida mõtteloo leksikon. Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia. Tartu: Tartu Ülikooli orientalistikakeskus </ref>. Buddhale on omane piiritu kaastunne ja muutumatu õnneseisund<ref name="Dzogchen 2004">Dzogchen, Choying Rabjam 2004. The Buddha Path. Eugene: Ewam Maya Publications ja Dzogchen Buddha Foundation </ref>. Selline inimene on vabanenud [[sansaara]]st ja jõudnud [[nirvaana]]sse.
 
Sõna „buddha“ kirjutatakse eesti keeles väikese algustähega, juhul kui seda kasutatakse üldnimetusena kõikide virgunute kohta, ning suure algustähega, kui sõna viitab konkreetselt Buddha Šākjamunile <ref name="Mäll jt 2011"/>. Buddhasuse poole püüdlevat isikut nimetatakse bodhisattvaks (sanskriti k. „virgumisolend“) <ref name="Ratnayaka 1985">Ratnayaka, Shanta Theravaada bodhisattva ideaal. URL= http://media.voog.com/0000/0037/7838/files/Theravaada%20Bodhisattva%20Ideaal.pdf 11.12.2016. </ref>.
Budismis eristatakse kahte tüüpi <span>täielikult virgunud </span>buddhasid. Budismi personoloogias esindab Buddha Gotama (skr. Gautama) eelkõige õpetajaid (paali: satthāro) kes on ise virgunud (paali: sammāsambuddha), erinedes sellega [[pratjekabuddha]]dest (paali: pacceka-buddha), kes küll virguvad, kuid ei õpeta. [[Arhat]]itest ehk arahantidest (paali: arahant) erineb buddha selle poolest, et jõuab virgumisele ise, mitte teistelt kuuldud õpetuse abil.
 
== Etümoloogia ==
Buddhade kohta kasutatakse mitmeid epiteete, millest olulisemad on [[nõndaläinu]] (paali, skr ''tathāgata''), hüvesläinu (paali, skr ''sugata''), [[bhagavat]] (paali: bhagavat) ja võitja (paali, skr ''jina'').
Sõna "buddha" tuleneb verbijuurest ''bodhi'' ([[Paali keel|paali]] k.), ''budh'' ([[Sanskriti keel|sanskrit]] k.), mis tähendab "virguma, ärkama".
 
== <br>Buddha varases budismisTerminid ja theravaadasepiteedid ==
"Buddha" mõiste täpne tähendus on eri koolkondades pisut erinev. Theravaada õpetuse kohaselt on buddha virgumine samal tasemel [[arhat]]i ja [[pratjekabuddha]] virgumisega, mahajaana kohaselt on buddha virgumine [[arhat]]i ja [[pratjekabuddha]] teadvuse tasemest kõrgem.
Varastes budismi tekstides tähistab buddha eelkõige budismi rajajat Buddha Gothama ehk [[Šākjamuni]]t ja on tihti pärisnime staatuses. [[Theravaada]]s on buddha eelkõige teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud inimene ja nimena on kasutusel enamasti Buddha Gotama.
 
Buddhade kohta kasutatakse mitmeid epiteete, millest olulisemad on [[nõndaläinu]] (paali, skrsanskriti k. ''tathāgata''), hüvesläinu (paali, skrsanskriti k. ''sugata''), [[bhagavat]] (paali: bhagavat) ja võitja (paali, skrsanskriti k. ''jina'').
Algselt nimetati buddhaks ilmselt vaid Gotamat, kuid buddhasid on olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus. [[Tipitaka]] varasemates tekstides mainitakse kuut buddhat, kes on ilmunud enne Gotamat (Vipassī, Sikhī, Vessabhū, Kakusandha, Konāgamana, Kassapa and Gotama)<ref>T.W. Rhys Davids and William Stede, '''Pali-English Dictionary''', lk. 1112.</ref>, hilisemates tekstides aga mainitakse juba kahtekümmend nelja (Dīpankara, Kondañña, Mangala, Sumana, Revata, Sobhita, Anomadassī, Paduma, Narada, Padumuttara, Sumedha, Sujāta, Piyadassī, Atthadassī, Dhammadassī, Siddhattha, Tissa, Phussa). Kõige esimene neist oli [[Dīpankara]], kes ennustas Gotamale, et too saab tulevikus Buddhaks. Paali kaanonis ehk [[Tipiṭaka|Tipitakas]] on mainitud ka tulevast buddhat [[Metteyya]]'t.
 
== Buddha varases budismis ja theravaadas ==
[[Theravaada]]<span> õpetuse kohaselt elas Buddha ennem virgumist hulga elusid </span>[[bodhisattva]]na<span>, oma meelt järk-järgult puhastades. </span>Selles elus, mil ta sai budaks, avaldusid tal 32 suurmehe tunnust (paali: mahāpurisa-lakkhaṇāni). Vastavalt Mahāparinibbāna sutta'le<ref>Dīggha Nikāya 16, Tipiṭaka</ref> vaibus Buddha tema enda sõnade kohaselt parinirvaanasse ehk täielikku nirvaanasse (paali: nibbāna) ning ta ei sünni enam tagasi olemasollu. Tipitaka Buddhavaṃsa's on toodud 25. buddha lood, mille kommentaarid on toodud Jātak'aṭṭhakathā sissejuhatavas peatükis.
Theravaadas kasutatakse iseseisvalt virgumiseni jõudnud buddhade kohta, kes õpetavad ka teisi (nagu [[Šākjamuni]]) epiteeti ''sammāsambuddha'' (paali k. "ise virgunud"). Tema virgumine on samal tasemel [[pratjekabuddha]] (virgub iseseisvalt, kuid ei õpeta teisi) ja [[arhat]]i (virgub tänu juba olemas olevale õpetusele)virgumisega.
 
Varastes budismi tekstides tähistab buddha eelkõige budismi rajajat Buddha Gothama ehk [[Šākjamuni]]t ja on tihti pärisnime staatuses. Algselt nimetatinimetatigi buddhaks ilmselt vaid Gotamat, kuid buddhasid on olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus. [[Tipitaka]] varasemates tekstides mainitakse kuut buddhat, kes on ilmunud enne Gotamat (Vipassī, Sikhī, Vessabhū, Kakusandha, Konāgamana, Kassapa and Gotama)<ref>T.W. Rhys Davids and William Stede, '''Pali-English Dictionary''', lk. 1112.</ref>, hilisemates tekstides aga mainitakse juba kahtekümmend nelja (Dīpankara, Kondañña, Mangala, Sumana, Revata, Sobhita, Anomadassī, Paduma, Narada, Padumuttara, Sumedha, Sujāta, Piyadassī, Atthadassī, Dhammadassī, Siddhattha, Tissa, Phussa). Kõige esimene neist oli [[Dīpankara]], kes ennustas Gotamale, et too saab tulevikus Buddhaks. Paali kaanonis ehk [[Tipiṭaka|Tipitakas]] on mainitud ka tulevast buddhat [[Maitrejat (paali k. ''Metteyya]]'t', sanskriti k. ''Maitreya'').
[[Mahajaana]] budism on sageli segunenud teiste õpetustega ja enamasti on buddha tähendus seal laiem, olles tihti igavene või ülemaine olend või printsiip, kes aeg-ajalt võtab inimkuju, et näidata olenditele teed virgumisele.
 
[[Theravaada]]<span> õpetuse kohaseltBuddha elas Buddha ennem virgumist hulga elusid </span>[[bodhisattva]]na<span>, oma meelt järk-järgult puhastades. </span>Selles elus, mil ta sai budaksbuddhaks, avaldusid tal 32 suurmehe tunnust (paali: mahāpurisa-lakkhaṇāni). Vastavalt Mahāparinibbāna sutta'le<ref>Dīggha Nikāya 16, Tipiṭaka</ref> vaibus Buddha tema enda sõnade kohaselt parinirvaanasse ehk täielikku nirvaanasse (paali: nibbāna) ning ta ei sünni enam tagasi olemasollu. Tipitaka Buddhavaṃsa's on toodud 25. buddha lood, mille kommentaarid on toodud Jātak'aṭṭhakathā sissejuhatavas peatükis.
Mahajaanas esineb buddha, kes virgunud juba loendamatuid aegkondi tagasi ja ilmub maailma selleks, et inimesi aidata, parinirvaanasse buddha päriselt ei vaibu. Mahajaaana õpetab, et buddhaks saamise teel tuleb läbida mitmeid elusid [[bodhisattva]]na.
 
== Buddha mõiste mahajaanas ==
Mahajaanas tõi buddhade paljususe idee kaasa buddha kuju mütologiseerimise ja nii ongi seal loodud palju mütoloogilisi buddhasid, nt Amitābha, Akšobhja jt. Iga buddha loob oma buddhavälja, mida mütoloogiliste buddhade puhul kirjeldatakse ideaalsete utoopiliste maailmasüsteemidena. Mütoloogiliste buddhade seas on erilisel kohal Vairotšana kui ürgbuddha, kellest lähtuvad kõik teised buddhad. Mahajaanas kujunes ka buddha kolme ihu (skr ''[[trikāya]]'') kontseptsioon.
[[Mahajaana]] kohaselt on buddha virgumine [[arhat]]i ja [[pratjekabuddha]] teadvuse tasemest kõrgem. Buddha vaibumine parinirvaanasse ei tähenda seda, et buddha kaotaks kontakti mittevirgunud olenditega. Kaastundest kannatavate olendite vastu võib buddha aeg-ajalt võtab inimkuju, et näidata olenditele teed virgumisele. [[Šākjamuni]] kõrval austatakse mahajaanas ka teisi buddhasid; Hiinas ja Jaapanis on oluline buddha [[Amitābha]]. Mahajaanas kujunes ka buddha kolme ihu (sanskriti k. ''[[trikāya]]'') kontseptsioon.
 
Erinevalt [[theravaada]]st, kus harjutaja eesmärgiks on saada [[arhat]]iks, nähakse [[mahajaana]]s vaimse eesmärgina buddha seisundi saavutamist, mis eeldab [[bodhisattva]]tee järgimist.
 
==Buddha vadžrajaanas==
Vadžrajaanas kasutatakse mütoloogilisi buddhasid antropomorfsete sümbolitena kujustamisel ja neid nimetatakse [[dhjaanibuddhaddhjaanibudad]]eks. Dhjaanibudad on [[Vairotšana]], [[Akšobhja]], [[Ratnasambhava]], [[Amitābha]] ja [[Amoghasiddhi]].
Vadžrajaana toetub üldiselt mahajaana filosoofiale ja mütoloogiale, kuid vadžrajaana meetodite järgi (nagu ka theravaada õpetuse kohaselt) võib virgumiseni jõuda ka ühe elu jooksul.
 
Vadžrajaanas kasutatakse mütoloogilisi buddhasid antropomorfsete sümbolitena kujustamisel ja neid nimetatakse [[dhjaanibuddhad]]eks.
 
Eesti keeles kirjutatakse Buddha suure algustähega siis, kui tegemist on Gotama ehk Šākjamuniga; buddha virgunud olendite üldnimetusena kirjutatakse väikese algustähega.
 
== Viited ==