Magiljov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
23. rida:
Linn on oluline transpordisõlm, mistõttu selle ümbruskonnas on läbi aegade toimunud mitmed suured lahingud. Mahiloŭ on ka oluline tööstuskeskus, kus tegutseb üle 60 erineva ettevõtte. Põhilised tööstusharud on puidu ja metalli töötlemine, kergetööstus, masinaehitus, ehitusmaterjalide valmistamina ja toiduainetetööstus.
Mahiloŭ territoorium jaguneb kaheks rajooniks. Põhiliselt Dnepri vasakkaldal asub Oktoobri rajoon (aastal 2009 oli seal 167 721 elanikku), paremal kaldal aga Lenini rajoon (aastal 2009 oli seal 190 558 elanikku).<ref>http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/mahilouskaja.htm</ref>
==Ajalugu==
Esmakordselt mainitud [[1267]]. aastal. Toona rajati sinna mõis, mis oli tõenäoliselt ka kindlustatud. Arheoloogiliste väljakaevamistega on saadud kinnitust, et asula oli Mahiloŭ kohal olemas juba [[11. sajand]]il.
[[14. sajand]]iks oli see kujunenud piirkonna [[käsitöö]]- ja [[kaubandus]]keskuseks. Edaspidi kuulus piirkond [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]]i.
Mahiloŭ hakkas märgatavalt kasvama pärast aastat [[1514]], mil [[Moskva-Leedu sõda (1512–1522)|Moskva-Leedu sõja]] käigus [[Smolensk]] vene vägede kätte sattus ja paljud sealsed käsitöölised ning kaupmehed sinna ümber kolisid. Asulasse rajati [[1526]]. aastal linnus. Asulasse rajati [[1526]]. aastal linnus. Samal aastal sai see esimesed linnaõigused. Mahiloŭ sai [[Magdeburgi õigused|Magdeburgi õiguse]]d aastal 1566, aga [[1577]]. aastal linnaõiguseid laiendati. <ref>[http://www.hrono.ru/land/russ/mogilev.html Сайт Хронос — История Могилёва]</ref> Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas linn kuuluma [[Viciebski vojevoodkond]]a ja [[Orša maakond]]a.
[[1595]]. aastal vallutasid linna [[ukraina]] [[kasakad]] [[Severin Nalivaiko]] juhtimisel. Aastal [[1618]] toimus linnas ülestõus, kaitsmaks õigeusku [[uniaadid|uniaatide]] mõju eest. Aastail 1601—1633 rajati linna ümber kolmekordsete müüride süsteem. [[Uputus (Poola)|Uputuse]] ajal alistus Mahiloŭ ilma vastupanuta Vene vägedele, ent aastaks [[1661]] olid linnaelanikud uutes võimudes pettunud - okupatsiooniväed tapsid linnas elanud [[juudid]] ja allutasid sealse õigeusu kiriku [[Moskva patriarhaat|Moskva patriarhaadile]], mille alusel sealsed kirikuvarad veeti lihtsalt Venemaale. Nii toimus linnas rahvaõlestõus, mille tagajärjel linnas paiknenud suur vene garnison hävitati ja Mahiloŭ läks taas [[Rzeczpospolita]] koosseisu.
[[1772]]. aastal läks linn [[I Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusena [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu. Vastavalt [[Venemaa Keisririigi haldusjaotus]]ele sai linn [[1773]]. aastal [[Mahiloŭ kubermang]]u keskuseks, hiljem asehaldurkonna keskuseks ja [[Valgevene kubermang]]u maakonnalinnaks. [[1802]]. aastal sai taas [[Kubermang|kubermangulinnaks]].▼
▲[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal põletasid vene väed [[Peeter I]] korraldusel aastal [[1708]] rootslaste eest taganedes linna maha. Aastal 1756 oli seal 9 õigeusu kirikut ja kaks õigeusu kloostrit, kaks uniaatide kirikut, kuus katoliku kirikut ja kolm katoliku kloostrit. [[1772]]. aastal läks linn [[I Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusena [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu. Vastavalt [[Venemaa Keisririigi haldusjaotus]]ele sai linn [[1773]]. aastal [[Mahiloŭ kubermang]]u keskuseks, hiljem asehaldurkonna keskuseks ja [[Valgevene kubermang]]u maakonnalinnaks. [[1802]]. aastal sai taas [[Kubermang|kubermangulinnaks]].
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal, augustist [[1915]] kuni novembrini [[1917]], asus Mahiloŭs Vene armee ülemjuhataja peakorter. Augustis [[1917]] oli see [[Kornilovi mäss]]u keskus. ▼
Aastal [[1812]] hõivasid linna prantsuse väed, linna lähistel [[Sałtanaŭka]]s toimus prantslaste võiduga lõppenud [[Saltanovka lahing]].Aastal [[1902]] valmis linna läbiv [[Peterburi-Odessa raudtee]].
Nõukogude võim kehtestati 1917. aasta detsembris. [[3. märts]]il [[1924]] läks linn [[Vene NFSV]] koosseisust [[Valgevene NSV]] koosseisu.▼
▲[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal, augustist [[1915]] kuni novembrini [[1917]], asus Mahiloŭs Vene armee ülemjuhataja peakorter. Sellega seoses peatus linnas mõnda aega ka [[Nikolai II]]. Augustis [[1917]] oli see [[Kornilovi mäss]]u keskus.
[[26. juuli]]l [[1941]] vallutasid linna Saksa väed. [[Okupatsioon]] kestis [[28. juuni]]ni [[1944]], mil [[Punaarmee]] vallutas Mahiloŭ.▼
▲Nõukogude võim kehtestati 1917. aasta detsembris. [[3. märts]]il [[1924]] läks linn [[Vene NFSV]] koosseisust [[Valgevene NSV]] koosseisu. Aastal [[1938]] otsustati linnast teha [[Valgevene NSV]] pealinn, haldushoonete ehitamisega tehti isegi algust, ent pärast Valgevene laienemist läände see projekt hüljati.
▲[[26. juuli]]l [[1941]] vallutasid linna Saksa väed. Linna külje all [[Bujničy]]s asub linna kaitsmisele pühendatud memoriaalkompleks. [[Okupatsioon]] kestis [[28. juuni]]ni [[1944]], mil [[Punaarmee]] vallutas Mahiloŭ. Enne sõda elas linnas 19 715 juuti, ent kui Mahiloŭ geto aastal 1943 likvideeriti, hukati seal ligi 12 000 juuti.
Aastal [[1946]] avatui linnas esimene bussiliin, aastal [[1970]] hakkasid seal sõitma esimesed [[trollibuss]]id.
==Elanikkond==
| |||