Edgar Johan Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Edgar Johan Kuusiku bareljeef Gonsiori 17 Tallinnas, 11.05.2011.jpg|thumb|Edgar Johan Kuusiku bareljeef tema projekteeritud nn kindralite maja seinal (1936–38, Gonsiori 17, Tallinnas).]]
'''Edgar Johan Kuusik''' [[VR II/3]] ([[22. veebruar]] [[1888]] [[Valgjärve]] – [[3. august]] [[1974]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]], [[pedagoog]] ja [[disainer]] (peamiselt mööbli- ja interjöörikujundaja).
 
7. rida:
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli Kuusik 1915-1916 rindelähedaste sõjateede parandamise lendsalga töödejuhataja ning 1916–1918 töötas ta Tallinnas [[Pagari tänav]]al asunud [[Keiser Peeter Suure merekindlus]]e ehitusvalitsuses.
 
[[Vabadussõda|Vabadussõtta]] läks Kuusik vabatahtlikuna 1. detsembril 1918, olles algul [[Kapten Irv|laiarööpmelisel soomusrongil nr 1]] ja seejärel [[Ratsarügement|1. ratsapolgus]]. Osales lahingutes [[Punaarmee]] vastu [[Viru rinne|Narva]] ja [[Pihkva]] rindel, [[Lõunarinne|Lõuna-Eestis]] ja Lätimaal. Ohvitseri asetäitja alates maist 1919. Lipnik veebruarist 1920. Vabastati teenistusest mais 1920.
 
1920–22 töötas Kuusik teedeministeeriumi ehitusvalitsuses, seejärel oli 1937. aastani [[vabakutseline|vabakutselisena]]. Kuusik kuulus 1922. aastal rajatud [[Eesti Arhitektide Ühing]]u asutajate sekka.<ref name="mälestusi" />
18. rida:
Kuusiku tuntumate tööde seas on [[Tallinna Kunstihoone]] (1934 koos [[Anton Soans]]iga), nn [[kindralite maja]] (1936–38) Tallinnas aadressil [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] 17 ja [[Ohvitseride Keskkogu]] hoone [[Sakala tänav]]al (1947, praegu [[kaitseministeerium]] ja [[NO99]]). Samuti [[Estonia (teater)#Hoone|Estonia teatri]] (1913) taastamine [[Alar Kotli]] ja Kuusiku projektide järgi (1945&ndash;1950).
 
==BibliograafiaTeoseid==
Kuusikult on ilmunud viis köidet mälestusi pealkirja allKuusiku "Mälestusi ja mõtisklusi". Käsikirikäsikiri valmis 1962–691962–1669, kuid pääses trükki alles 2011. aastal.
*Edgar Johan Kuusik. "Mälestusi ja mõtisklusi I-V". Tallinn 2011

See-eest sai tema 1973. aastal ilmunud raamatust "Ehituskunstist" mitme põlvkonna arhitektuuriõpik, mis ajaloolase [[Linda Kaljundi]] sõnul "muutus kiiresti omamoodi kultusteoseks".<ref name="mälestusi">Linda Kaljundi [http://www.epl.ee/artikkel/591772 "Edgar-Johan Kuusik "Mälestusi ja mõtisklusi" I–V"] EPL, 28. jaanuar 2011</ref>
* Edgar Johan Kuusik,. "Ehituskunst",. Tallinn, 1973.
 
==Tunnustused==
30. rida ⟶ 34. rida:
Kuusik oli [[korp! Vironia]] liige.
 
==Teosed==
* Edgar Johan Kuusik, "Ehituskunst", Tallinn, 1973.
* Edgar Johan Kuusik, "Mälestusi ja mõtisklusi I-V", Tallinn, 2011.
 
==Viited==
38. rida ⟶ 39. rida:
 
==Kirjandus==
*[[Jaak Pihlak]], Mati Strauss, Ain Krillo, "Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Viljandi, Vabadussõja Ajaloo Selts, Viljandi Muuseum,. Viljandi 2016.
 
==Välislingid==