Müsteerium: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1292 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
'''Müsteerium''' oli kitsale ringile mõeldud salajane usutalitus, millega loodeti mõjutada inimese elu pärast surma. Müsteeriumid hakkasid levima antiikmaailmas hellenistlikul ajastul. Sõna "müsteerium" tuleb kreekakeelsest sõnast ''μυστήριον'' (''mysterion'', 'saladus') ja see omakorda sõnast ''μύειν'' (''myein'', 'sulgema').
 
Müsteeriumidel võisid osaleda ainult kindla pühitsusriituse läbi teinud inimesed. Kõike jumalateenistusel toimuvat tuli avalikkuse eest varjata.
 
Müsteeriumikultustest kõige tuntumad on Eleusise müsteeriumid (neid pühitseti põlluharimise jumalanna Demeteri ja tema tütre Persephone auks), Dionysose müsteeriumid, orfilised müsteeriumid (saanud nime legendaarse lauliku Orpheuse järgi, keda pärimus pidas nende müsteeriumide rajajaks; orfilised müsteeriumid olid tihedalt seotud Dionysose kultusega), kabeiride müsteeriumid, mille keskus asus Samortaake saarel (kabeirideks nimetatud jumalusi peeti ka meresõitjate kaitsjateks), Isise ja Osirise müsteeriumid, Sarapise müsteeriumid, Suure Ema (ld Magna Mater) ja Attise müsteeriumid, Sabaziose müsteeriumid ning Mithrase müsteeriumid. Kuigi müsteeriumiinitsiatsioonil on teatud kokkulangevusi Aafrika ja Okeaania initsiatsioonirituaalidega, mille kaudu noormehi võeti vastu nn meesteühingutesse (eriti tugev on nende puhul sarnasus Mithrase müsteeriumidega, mille pühitsetute hulka kuulusid eranditult mehed), samuti ka šamaani- või preestriinitsiatsiooniga, on müsteeriumikultused antiikreligioonile eriomane nähtus.<ref>{{Netiviide|Autor=Jaan Lahe|URL=http://kjt.ee/2017/06/surmajargne-elu-antiiksetes-musteeriumikultustes/?utm_campaign=shareaholic&utm_medium=facebook&utm_source=socialnetwork|Pealkiri=Surmajärgne elu antiiksetes müsteeriumikultustes|Väljaanne=Kirik ja Teoloogia|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
== Viited ==
[[Kategooria:Religioon]]
4324

muudatust