Heike Kamerlingh Onnes: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Kamerlingh portret.jpg|pisi|]]
'''Heike Kamerlingh Onnes''' ([[21. september]] [[1853]] [[Groningen]] – [[21. veebruar]] [[1926]] [[Leiden]]) oli [[hollandlased|hollandi]] [[füüsik]], [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhinna]] laureaat.
Ta oli edukas eksperimentalist, kes tegeles eelkõige aine käitumise uurimisega ülimadalatel temperatuuridel.
Aastal [[1904]] rajas ta [[krüogeenika]]labori, kus sai [[absoluutne null|absoluutsele nulltemperatuurile]] lähedasi temperatuure (0,9 K). Aastal [[1908]] veeldas ta [[heelium]]i ja [[1911]] avastas [[ülijuhtivus]]e.▼
Aastal [[1913]] sai ta madalate temperatuuride füüsika alase töö, eelkõige heeliumi veeldamise eest [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]].▼
Heike Kamerlingh Onnes õppis [[Groningeni ülikool]]is ja aastatel [[1871]]–[[1873]] [[Heidelbergi ülikool]]is [[Robert Wilhelm Bunsen]]i ja [[Gustav Kirchhoff]]i käe all. Aastal [[1879]] sai ta Groningeni ülikoolist [[doktorikraad]]i.
8. rida ⟶ 10. rida:
Aastatel [[1882]]–[[1923]] oli ta [[Leideni ülikool]]i [[eksperimentaalfüüsika]] professor.
==Tunnustus==
▲Aastal [[1904]] rajas ta [[krüogeenika]]labori, kus sai [[absoluutne null|absoluutsele nulltemperatuurile]] lähedasi temperatuure (0,9 K). Aastal [[1908]] veeldas ta [[heelium]]i ja [[1911]] avastas [[ülijuhtivus]]e.
*1916 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks
▲Aastal [[1913]] sai ta madalate temperatuuride füüsika alase töö, eelkõige heeliumi veeldamise eest [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]].
==Välislingid==
* [http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1913/onnes.html Heike Kamerlingh Onnes Nobeli auhinna lehel]
{{NobelFüüsika}}
| |||