Automaatkaitselüliti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
13. rida:
 
 
Automaatkaitselüliti peab avastama ja välja lülitama normaalsest talitlusest kõrvalekalduva voolu - enamasti liigvoolu. Madalpingeautomaatkaitselülitites toimub see harilikult kaitselüliti [[korpus (masinaehitus)|korpuse]] sees, kõrgpingeautomaatkaitselülitites on harilikult juhtseade, mis tunneb ära liigvoolu ja käivitab vooluahela katkestamise mehhanismi. Elektromagnetkaitselülitit käivitab tavaliselt eraldi [[aku]], kuigi mõnes kõrgpingeautomaatkaitselülitis on omaenese [[trafo]], kaitsereleed ja vooluallika juhtseade.
 
Kui tuvastatakse ettenähtud piirväärtust ületav liigvool, siis peavad automaatkaitselüliti kontaktid avanema ja vooluahela katkestama. Mõned automaatkaitselülitid kasutavad mehaaniliselt salvestatud [[energia]]t, näiteks [[vedru]]sid või [[suruõhk]]u, mõned katkestavad vooluahela liigvoolu enese energia abil. Väikeseid kaitselüliteid saab käsitsi sisse ja välja lülitada, suurematel võib olla vinnastamiseks kas käsiajam või ka ektrimootor, et lülitamiseks vajalikku energiat vedrudesse salvestada.
28. rida:
Sõltuvalt ehitusest, võib madalpingekaitselülitid jagada kolme suuremasse klassi:
 
'''Minikaitselüliti''' ''(ingl. lüh. MCB - Miniature Circuit Breaker)'':
ühepooluselistest kinnistest moodulitest (mis sisaldavad eneses enamasti termomagnetilist vabastit, lahutusmehhanismi, kontakte ja kaarekustutusseadet) kokkupandud kaitselüliti, tänapäeval tavaliselt hõlpsalt monteeritav [[DIN-montaažilatt|DIN-montaažilatile]]. Kaitselüliti lisaseadmed (abikontaktid, täiendavad vabastid jne.) on monteeritavad kaitselüliti külge. Nimivoolude vahemik 0,1 A - 125 A.
Mitmepooluselised minikaitselülitid koosnevad enamasti mitmest ühepooluselisest omavahel ühendatud vabastimehhanismidega mooduliplokist kuid valmistatakse ka väiksema nimivooluga (kuni 32A) ühe standardmooduli ( u.18 mm) laiuseid kahepooluselisi kaitselüliteid. Mitmepooluselised kaitselülitid võivad sisaldada ka [[rikkevoolukaitselüliti]] funktsioone. Aastal 2010 jõudsid Eesti turule väiksema nimivooluga minikaitselülitid, mis sisaldavad 1 mooduli laiuses korpuses ka rikkevooluvabastit.
 
Üks viimasemaid minikaitselulitite tehnilisi täiendusi on sädelahendusvabasti - täiendavalt külgeühendatav elektrooniline vabastimoodul, mis tuvastab kaitselüliti poolt kaitstavas ahelas sädelemise kas vigastatud isolatsiooniga tööjuhtide vahel või vigastatud tööjuhis eneses.
 
Sellised sädelahendused on tuleohutuse seisukohalt väga ohtlikud, kuid need ei ole teiste kaitseviisidega avastatavad.
 
'''Kompaktkaitselüliti''' ''(ingl. lüh. MCCB - Moulded Case Circuit Breaker)'':
 
ühes kompaktses korpuses paiknev enamasti mitmepooluseline kaitselüliti, elektrikaare kustutamine toimub kaitselüliti sees. Erinevad lisaseadmed on enamasti monteeritud (või on monteeritavad) samasse korpusesse. Nimivoolude vahemik 10 A - 1600 A
 
'''Õhkkaitselüliti''' ''(ingl. lüh. ACB - Air Circuit Breaker)'':
 
ühes korpuses paiknev mitmepooluseline lahtine kaitselüliti - elektrikaar paiskub lülitamisel kaitselülitist välja. Nimivoolude vahemik 800 A - 6300 A
 
== Madalpinge kaitselülitite olulisemad tunnussuurused ==
80. rida:
|-
| A,R,Z
| 2 - 3 x In
| juhtahelad,elektroonika
|-
| '''B'''
| 3 - 5 x In
| aktiivkoormus
|-
| '''C'''
| 5 - 10 x In
| induktiivkoormus
|-
| K
| 12 - 14 x In
| mootorikoormus
|-
| '''D'''
| 10 - 20 x In
| väga suure käivitusvoolutõukega koormus
|-
| E
| 5 - 6,25 x In
| selektiivne peakaitselüliti
|}