Hirss: erinevus redaktsioonide vahel

Hirss kuulub vanimate kultiveeritud teraviljade hulka, mille liigid pärinevad peamiselt [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st. [[Harilik hirss|Harilikku hirssi]] on [[Hiina]]s teraviljana kultiveeritud ligi 10 000 aastat.<ref name="hhirss">{{netiviide | URL = http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19383791| Pealkiri = "Earliest domestication of common millet (''Panicum miliaceum'') in East Asia extended to 10,000 years ago".| Väljaanne = www.ncbi.nlm.nih.gov| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref>

[[Neegri-hiidhirss]] ehk neegrihirss (''Pennisetum glaucum'', ''P. typhoides'', ''P. tyhpideum'', ''P. americanum'') on hirsiliikidest kõige rohkem kultiveeritud (ligi 55% kõikidest liikidest<ref name="faomillets2">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/docrep/w1808e/w1808e0l.htm| Pealkiri = "Annex II: Relative importance of millet species, 1992-94"| Väljaanne = FAO Corporate Document Repository| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref>

). Neegri-hiidhirssi kasvatatakse traditsiooniliselt [[Lääne-Aafrika|Lääne-]], [[Kesk-Aafrika|Kesk-]], [[Ida-Aafrika|Ida-]] ja [[Lõuna-Aafrika]]s, [[India]]s, [[Pakistan]]is ja [[Araabia poolsaar]]e lõunaosa rannikupiirkonnas. Samuti on seda liiki [[introdutseerimine|introdutseeritud]] [[USA]] edelaosas. Selle liigi taimed võivad kasvada väheviljakatel [[liivmuld]]adel, mis ei sobi [[mais]]i, [[sorgo]] või [[korakaani sõrmhirss|korakaani sõrmhirsi]] kasvatamiseks. Neegrihirss on kõige suurema potentsiaaliga hirsiliik [[põud|põuastes]] ja kuuma [[kliima]]ga piirkondades. Viljapead moodustuvad tihedatest [[pööris]]test, mille pikkus võib olla 10–150&nbsp;cm.<ref name="faomillets">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/docrep/w1808e/w1808e0k.htm| Pealkiri = "Annex I: Types of millet"| Väljaanne = FAO Corporate Document Repository| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref> Liik pärineb suure tõenäosusega Lääne-Aafrikast, kus kasvavad nii metsikud taimed kui ka [[kultivar]]id. Umbes 2000 aastat tagasi levitati liik ülejäänud Aafrikasse ja Indiasse.<ref name="faomillets3">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/docrep/t0818e/T0818E00.htm| Pealkiri = "Sorghum and millets in human nutrition"| Väljaanne = FAO Corporate Document Repository| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref>

[[Itaalia kukeleib]] (''Setaria italica'') on tähtsuselt järgmine liik, mille osakaal maailma kogutoodangust on ligi 20%.<ref name="faomillets2" /> Viljapead moodustuvad pikkadest silinderjatest või hargnenud ja harjaselistest pööristest. Seda liiki kasvatatakse enim [[Hiina]]s, samuti [[India]]s, [[Indoneesia]]s, [[Korea poolsaar]]el, Ida-Aafrika [[mägismaa]]del ja mõningates [[Lõuna-Euroopa]] piirkondades.<ref name="faomillets" />

[[Korakaani sõrmhirss]]i (''Eleusine coracana'') kasvatatakse peamiselt Ida-Aafrikas, Indias ja [[Nepal]]is. See liik on teistest teraviljana kasvatatavatest hirsiliikidest veidi nõudlikum pinnase niiskusesisalduse suhtes ning kasvab meelsamini ka veidi jahedamas lähistroopilises kliimas, 0–2000 m kõrgusel merepinnast. Liigile on iseloomulikud hargnenud viljapead ehk nn sõrmed ja väiksed (läbimõõt 1–2&nbsp;mm) terised.<ref name="faomillets" /> Maailmas toodetavast hirsi kogutoodangust on korakaani sõrmhirsi osakaal umbes 12%.<ref name="faomillets2" />

Harilik hirss (''Panicum miliaceum'') kasvab soojemas [[parasvööde|parasvöötme]] kliimas ning seda liiki kultiveeritakse kõige rohkem [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Kasahstan]]is, [[USA]]-s, [[Argentina]]s ja [[Austraalia]]s. Taimel on avatud, hargnevad ja rippuvad viljapead ning nad taluvad üsna suurt [[õhutemperatuur]]i<nowiki/>vahemikku.<ref name="faomillets" /> Liigi osakaal maailma kogutoodangust on ligi 9%.<ref name="faomillets2" />

[[Abessiinia lembehein]] ehk teff (''Eragrostis tef'') on väga väikese terisega kõrreline, mida kasvatatakse teraviljana [[Etioopia mägismaa]]l. Taim kasvab halvasti vett läbilaskvatel rasketel muldadel. Mõned selle liigi sugulased on [[poolkõrb]]e<nowiki/>aladel kõrgelt hinnatud teraviljataimed.<ref name="faomillets" /> Osakaal maailma hirsitoodangust on umbes 1%.<ref name="faomillets2" />

Ülejäänud liigid on peamiselt regionaalse tähtsusega:<ref name="faomillets" />

Hirss on tähtis energia-, valgu-, vitamiinide ja toiteelementide allikas eelkõige maailma vaesemates regioonides. Hirss kasvab hästi seal, kus muud teraviljad kasvaksid halvasti ebasoodsate kliimatingimuste tõttu, sh vähese kaste[[vesi|veega]] paikades. Hirssi kasvatavad sageli väikefarmerid, kel pole vahendeid väetiste muretsemiseks ning nende kasvatatud hirss ei jõua sageli ei maailma- ega kohalikule turule.<ref name="faomillets3" />

2012. aastal toodeti maailmas kokku 30,2 miljonit tonni hirssi ja hirsipõldude kogupindala oli 31,7 miljonit hektarit.<ref name="fao" /> Toiteväärtus ja biokeemiline koostis on antud lisanditeta keedetud hirsi kohta.

|+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit" />

|+[[Vitamiinid]]<ref name="toit" />

| -–

|+[[Aminohapped]]<ref name="toit" />

{{viited}}|allikad=