Knud IV: erinevus redaktsioonide vahel

'''Knud''' (Kanut) '''IV''' (u. 1043 - 10. juuli 1086 Odensee), hiljem tuntud ka kui '''Püha Kanut''' või '''Kanut Püha''' u. [[1043]] - 10. juuli [[1086]] [[Odense]]) oli Taani ambitsioonikas kuningas 1080 - 1086, kes püüdis tugevdada Taani monarhiat, andunulttoetas toetas[[Katoliku kirik|roomakatoliku kirikut]] ja pretendeeris inglise troonile. Ta oli esimene Taani kuningas, kes tapetuna mässuliste poolt 1086, kanoniseeriti katoliku kiriku poolt ja tunnistati Taani kaitsepühakuks 1101.

Kanut oli [[Sweyn II Estrdsson]]i väljaspool abielu sündinud poeg, kes tuli troonile 1081 oma poolvenna [[Harald III (Taani)|Harald III]] järel ja sai Taanimaa kuningaks Kanut IV-ks. Kuus aastat varem oli ta saanud lüüa [[William Vallutaja]]lt Inglismaa trooni pärast võideldes. Abiellunud [[Flandria]] krahvi [[Robert I, Flandria krahv Robert I|Robert I]] tütre Adelaga, saisündisid tatalle temaga pojapoeg [[Charles I, Flandria krahv|Charles]]´i 1084 ja 1081/86 kaksiktütred [[Cæcilia Knutsdatter|Cæcilia]] (kes abiellus Pealik Erikuga) ja [[Ingegerd Knutsdatter|Ingerid]]i (abiellus [[Paks Folke|Paksu Folkega]]).

Kanut pühendus kirikuvõimu tugevdamisele ja kirikute ehitamisele kogu maal. 1085. aastal valmistus Kanut uueks sõjakäiguks Inglismaale, püüdes saada krooni, mida pidas endale kuuluvaks, kuid vend [[Olaf I (Taani)|Olaf I]] juhitud mäss kodumaal nurjas sõjakäigu. Kuningas põgenes uute maksustamistemaksude ja seaduste pärast rahulolematute alamate eest OdenseesseOdensesse, kuid tabati benediktiinide [[Benediktlased|benediktiinide]] Püha Albani abikloostris]], kus ta enne surma jõudis veel pattu kahetseda ja [[Armulaua sakrament|armulaua sakramentisakramendi]] vastu võtta. Siis tapeti ta altari ees põlvitavana koos venna Benedicti ja veel 17 kaaslasega. Kroonik Ælnoth [[ÆlnothCanterbury piirkond|Cantebury'ist]] Canteburist täheldab, et Kanut suri odatorgetest külgedele, mida aga ei kinnita röntgenuuringud aastast 2008. Aastal 1300 viidi Kanuti ja tema venna säilmed Kanuti auks ehitatud [[Püha Kanuti katedraal]]ikatedraali, kus tema ja ta venna säilmed on eksponeeritud tänapäevaltänapäevani.

KasTema õigustatulthauaga või mitte, kuid koheseoses tekkisid ta hauaga seosesmitmed legendid ning tedaKanutit hakati pidama [[Märter|märtriks]]. PealegiJumal olevat Jumal karistanud mässavaid taanlasi kuninga tapmise eest kaheksa-aastase näljahädaga. 1101. aastal kuulutas paavst [[Paschalis II]] Kanuti [[Erik III (Taani)|Erik III]] palvel pühakuks ja Taani esimeseks märtriks.<ref>Tarand (1995), lk 110</ref> Legendi järgi määranud kuningas Kanut, et jõule tuleb tähistada 20 päeva. Knud Püha päeva tähistatakse kirikukalendris 19. jaanuaril, kuid rahvalikult 13. jaanuaril, mis on 20. päev peale jõule.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Nuudipäev, ka kanutipäev - 13. jaanuar (ka 7. jaanuar) |Väljaandja=BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas |Kasutatud=14. jaanuar 2017}}</ref>

Tänu Kanut IV-le, keda austati kõigis põhjamaades, muutus nimi ''Kanut'', mis tähendas muinasskandinaavias nii "toredat, uhket" kui ka "sõlme" ([[Knud|''knútr'']]), populaarseks. Nimi on meil tarvitusel ka lühendina ''Nuut'', mis nüüd esineb vaid perekonnanimena.<ref>Tarand (1995), lk 111</ref> Püha Kanutit ei maksa segi ajada teise Taani kuningaga - [[Knud Lavard]]iga (12. märts 1096 - 7. jaanuar 1131), kes kanoniseeriti 1170.