Turist: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P väljaspoole → väljapoole |
|||
3. rida:
[[Pilt:Turisti_skulptuur_Badenis,_9._juuli_2008.jpg |pisi|Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias]]
[[Pilt:Turisti_skulptuur_Badenis_(2),_9._juuli_2008.jpg |pisi|Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias]]
'''Turist''' on [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma Turismiorganisatsioon]]i määratlusel inimene, kes reisib väljapoole tavapärast elukeskkonda jäävatesse kohtadesse kauemaks kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega.<ref
=== Mõiste kasutusvaldkonnad ===
10. rida:
# [[turism]]i<nowiki></nowiki>firmade klientide puhul;
# hotellide ja turiste teenindavate transpordiorganisatsioonide klientide puhul;
# inimese puhul, kes reisib väga erinevatel põhjustel, eriti aga välisreiside korral.<ref
== Kuidas käituvad turistid? ==
Turistid on enamasti heatahtlikud, sõbralikud ja uudishimulikud, nende sooviks on suhelda kohalikega, samuti õppida tundma nende [[kultuur|kultuur]]i, [[komme|kombeid]] ja [[tava|tavasid]]. Neid huvitab, kuidas eri maade inimesed räägivad, mida söövad ja joovad ning kuidas elavad. Turistid tahavad end tunda teretulnuna, nad tunnevad end halvasti ja rahulolematult, kui nad kohtuvad ebasõbralike kohalikega või kui neid ei mõisteta. Samuti peaks iga turist andma omapoolse panuse, et kohalikud inimesed suhtuksid neisse sõbralikult ja tunneksid end hästi. Neil tuleb väärtustada ja austada kohalikke elanikke. Samuti nende kultuuri, kombeid ja tavasid. Turistid peavad hoidma kohalikku [[keskkond|keskkond]]a ja pärandit. Nad peavad vältima inimestele ohtlikke harrastusi ja [[ühiskond|ühiskonna]]s taunitavaid tegevusi. Külastajatel on suur osatähtsus keskkonna, [[majandus|majandus]]e ja [[kultuuriväärtus|kultuuriväärtus]]te [[jätkusuutlik areng|jätkusuutliku areng]]u toetamisel. Tähtis on see, et iga turist oskaks väärikalt ja õigesti käituda. See väljendub austuses kohaliku elu-olu ja inimeste vastu, siiras huvitumises eri kultuuridest, ka [[loodus|loodust]] ja muid [[ressurss|ressursse]] (vett, elektrit) säästvas majandamises. Et reisil olla hea turist, tuleb õppida turistiks olemist ning vastutada oma käitumise ja tegude eest.<ref name="tooman"
Turism tähendab väga paljude inimeste liikumist. Seda nii lühi- kui ka pikaajalist viibimist ühes või teises sihtkohas. See toob kaasa mitmesuguseid kokkupuuteid kohalike elanike ja sealse keskkonnaga. Turistide mõju kohalikule majandusele on suur. Nad tihti ei mõtle sellele, millist mõju avaldab nende viibimine kohalikule keskkonnale ja inimestele. Vahel võivad turistid käituda ebaviisakalt ja hoolimatult. Psühholoogid seletavad asja sellega, et inimestel on kalduvus käituda võõrastes paikades teisiti kui koduses keskkonnas. Inimesed võivad tahta igapäevarutiinist vabanemiseks puhata tavapärasest hoopis erineval viisil. See aitab rohkem lõõgastuda ning puhkus tundub efektiivsem. Turistid võivad võtta sellise hoiaku, et nad on reisi eest maksnud ja neile on kõik lubatud. Mõned võivad liialdada [[alkohol|alkoholiga]], käituda ebaviisakalt, närviliselt ja kapriisselt. Samuti on neid, kes ei hooli kohalikest tavadest, näiteks jätta enda järel maha prügi, raisata mõtlematult vett ja teisi ressursse. Paraku tuleb turismikohtadel ja ettevõtjatel kokku puutuda ka selliste turistidega, kelle põhihuvid võivad seonduda [[prostitutsioon|prostitutsioon]]i, [[narkomaania|narkomaania]] ja teiste ühiskonnale ning inimestele ohtlike ja hukkamõistu pälvivate tegevustega.<ref name="tooman" />
== Turistide liigitamine ==
21. rida:
# reisijad tervislikel põhjustel või oma lõbuks;
# reisija era- või ametlikes äriasjus;
# reisijad eriotstarbel (teaduslikel, usulistel, ühiskondlikel põhjustel; kongressidest, rahvusvahelistest pidustustest ja näitustest osavõtjad; sugulusliiklus).<ref name="Siimon" />
Need kolm klassi saab omakorda jagada kaheks:
# vabatahtlikeks;
# mittevabatahtlikeks.<ref name="Siimon" />
Esimesse klassi kuuluvad reisijad on enamikus vabatahtlikud, äriasjus reisijad aga mittevabatahtlikud. Kolmas klass hõlmab mõlemat liiki reisijaid.<ref name="Siimon" />
=== Turistide hulka ei kuulu ===
33. rida:
# isikud, kes tööloaga või ilma selleta saabuvad teenistuse saamise või kauplemise eesmärgil;
# isikud, kes saabuvad välismaale elama asumiseks;
# piiriäärsed elanikud, kes elavad ühes ja käivad tööl teises riigis.<ref name="Siimon"
== Turistide ja turismitüüpide struktureerimine ==
43. rida:
* ette näha erinevaid reisimotiive;
* eeldada varieeruvusi sihtkohtades vastavalt reisimotiividele ja reisivormidele;
* eeldada erinevusi turismi struktuuri elementides (näiteks majutus, [[meelelahutus|meelelahutus]], [[transport|transport]]), mida erinevate kategooriate turistid tekitavad.<ref
=== Stephen Williamsi tüpoloogia ===
51. rida:
* Üksikud reisijad ja avastajad. Need inimesed otsivad tavaliselt uudsust ja kogemusi, mida pole võimalik saada massiturismiga. Nad soovivad suhelda, kogeda ja avastada ise. Selles sektoris reisija võib olla kindla eesmärgiga. Selleks võib olla näiteks [[äri|äri]], [[usk|usk]] või [[tervis|tervis]]. Kuigi ka siia gruppi kuulujad kasutavad mõningaid turismitööstuse elemente. Nendeks võivad olla näiteks majutus ja transport.
* Hulkurid. Mõned autorid on välja pakkunud variandi, et see grupp end tõenäoliselt ise turistideks ei pea. Nad planeerivad reise üksi, jättes kõrvale teised turistid (võib-olla välja arvatud kaashulkurid). Inimesed selles grupis on tihti nn esmaavastajad, kes soovivad olla esimesed reisijad varem puutumata aladel.
Paljud autorid ei käsitle kaht viimast turistitüüpidena.<ref
=== [[Stanley Plog|Stanley Plogi]] tüpoloogia ===
Williamsi tüüpi liigitus on problemaatiline, kuna see ei võta arvesse üha suurenevat puhkuseliikide ja -kohtade valikut. Neid aspekte arvestavalt töötas Plog välja ühe populaarsema turismitüüpide teooria, mis põhineb [[USA|USA]] elanikkonnal. Plog identifitseeris kaks vastandlikku turismitüüpi. ''Allocentric'' on turistid, kes ootavad oma puhkuselt seiklusi ja on valmis võtma riske. Nad eelistavad puhkusi eksootilistesse paikadesse ning eelistavad reisida iseseisvalt. Skaala teises otsas on ''psychocentric''. Need turistid pööravad tähelepanu pigem vaimsele poolele ja koondavad oma mõtteid väikestele probleemidele elus. Puhkusel ei ole nad seiklushimulised, üldjuhul eelistavad asukohti, mis on sarnased nende koduse keskkonnaga. Sellised turistid võivad korduvalt tagasi reisida samadesse sihtkohtadesse, kus nad on kogenud meeldivaid kogemusi ja kus nad tunnevad end turvaliselt, kuna koht on tuttav.<ref name="Hall"
Kuigi Plogi tüpoloogia esindab lihtsalt mudelit, mis selgitab mingil määral turismi motivatsiooni aspekte, on mõningaid raskusi selle rakendamisel. Näiteks on see, et nii turistid kui ka sihtkohad aja jooksul muutuvad. Nooruk võib olla ''allocentric'' teatud eluetappidel ja muutuda näiteks siis, kui perre sünnivad lapsed.<ref name="Hall" />
Turismiuurijad on välja töötanud erinevaid süsteeme, kuidas määratleda turiste, kuid suur osa tööst põhines mitteempiirilistel uuringutel ja alles 1980. aastal hakkasid teadlased kvantitatiivsete uuringute abil turistidemotivatsiooni kirjeldama.<ref
== Viited ==
{{viited
<ref name="tooman">Tooman, H., 2010. Kuidas kasvab turismipuu? Kirjastus Argo, AS Printon. Lk 85</ref>
<ref name="Siimon">Siimon, I., 1996. Turisminduse alused. Tartu Ülikooli kirjastus, OÜ Greif trükk. Lk 15</ref>
<ref name="Hall">Hall, C.M., Page, S., 2006. The Geography of Tourism and recreation: environment, place and space, third edition, New York, London. Lk 70</ref>
<ref name="0ri9u">{{netiviide | URL =http://pub.unwto.org/WebRoot/Store/Shops/Infoshop/Products/1034/1034-1.pdf | Pealkiri =UNWTO technical manual: Collection of Tourism Expenditure Statistics" (PDF). | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =World Tourism Organization (1995) | Kasutatud = 24.09.2013| Keel =}}</ref>
<ref name="xcM56">Siimon, I., 1996. Turisminduse alused. Tartu Ülikooli kirjastus, OÜ Greif trükk. Lk 13–14</ref>
<ref name="YQCgc">Williams, S., 1998. Tourism geography. New York: Routledge. Lk 11–12</ref>
<ref name="AZWDk">Williams, S., 1998. Tourism geography. New York: Routledge. Lk 12–13</ref>
<ref name="TJK6a">Hall, C.M., Page, S., 2006. The Geography of Tourism and recreation: environment, place and space, third edition, New York, London. Lk 71</ref>
}}
[[Kategooria:Turism]]
| |||