Vabadussõjalased: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vabadussõjalased''' ehk lühendatult '''vabsid''' või '''vapsid''' olid [[Eesti]]s aastail [[1929]]-–[[1934]] tegutsenud kahe erakonna liikmed.

Põhikirja järgi oli EVKL-i eesmärgiks "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitluse ja langenud kangelaste mälestusi ning valvel seista ja kaasa aidata Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös". Alates liidu [[Vabadussõjalaste kongress|esimesest kongressist]] 1930. a kõlasid aga ka poliitilised seisukohavõtud -– peamiselt erakondliku [[korruptsioon]]i ("lehmakauplemise") ja [[marksism]]i vastu. [[1931]]. aastal toimunud teisel kongressil sõnastati [[Eesti põhiseadus]]e muutmise nõuded: [[Riigikogu]] koosseisu vähendamine, majoritaarsed isikuvalimised, laialdaste täitevvõimu volitustega riigipea jm.

Üldpatriootilisest sõjaveteranide liidust kujunes EVKL aastatel 1929-331929–33 poliitiliseks organisatsiooniks, millega alates 1932. aastast võisid liituda ka Vabadussõjas mitte osalenud mehed. Seda võimalust kasutasid eeskätt [[majanduskriis]]is kannatanud [[keskklass]], ärimehed ja haritlased.

Vabadussõjalaste tähtsamad kongressid toimusid [[1931]] [[Jahimeeste Klubi]]s, [[1932]] [[Börsisaal]]is ja [[1933]] [[Estonia (teater)|Estonia]]s ja vabadussõjalaste päevad 1932 Tapal, Valgas ja Pärnus, 1933 Tartus jm.<ref>Eesti Päevaleht name="ObuVC" Estniska Dagbladet, nr.42, 1. juuni 1974, lk 11</ref>

1934. a aprillikuuks määratud [[Riigivanem]]a valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka, kuigi nii Päts kui Laidoner tegid ettepaneku hakata ise Vabadussõjalaste Liidu presidendikandidaatideks. Kampaania üheks osaks oli võistleva kandidaadi kindral [[Johan Laidoner]]i, eriti tema kahtlase majandustegevuse kriitika. Propagandakampaaniaga seati eesmärgiks saada Andres Larkale Riigivanema kandidaadiks ülesseadmise puhul võimalikult palju hääli (muuhulgas palgati selleks ka töötuid), mis oleks pidanud näitama ülisuurt toetust vapsidele rahva seas. Sama üritasid ka teised presidendikandidaadid, kuid tulemuseta. Larka sai üksinda üleriigiliselt rohkem toetusallkirju kui kõik ülejäänud presidendikandidaadid Päts, Laidoner ja Rei kokku. Samal ajal levitasid sotsid alusetuid kuuldusi, et vapsid ähvardasid toetusallkirjade kogumise käigus riigipöördega ja süüdistasid riigivanemat avalikult, et ta ei ole võimeline looma riigis kodurahu ja pidurdama sisemiste vastuolude kiiret kasvamist.<ref>Artur Mägi.name="zM3ya" Kuidas valitseti Eestis. Tõrvik, Stockholm, 1951, lk. 88–89</ref>. Kuna rahvahääletusel võeti vastu vabadussõjalaste põhiseadus, kohalikel valimistel said nad ülihea tulemuse ja presidendivalimistel oli Larka võit kindel, vabadussõjalastel puudus vähimgi mõte riigipöörde korraldamiseks. Küll läksid sellele oma positsiooni kaotavad Päts ja Laidoner sotside toetusel. Pinevas sisepoliitilises olukorras suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit [[12. märts]]il 1934 ja arreteeriti sadu selle aktiviste. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti alusetult vanglasse. Järgmiste sammudega kehtestati tsensuur, keelustati ka teised poliitilised erakonnad ja saadeti laiali Riigikogu.

17. detsembril 1934 jõustunud seadusega keelati tarvitada Vabadussõja või vabadussõjalase või mõnda muud neist tuletatud nimetust igasuguste poliitiliste liikumiste ja organisatsioonide ning trükitoodete kohta, kes endale võtnud või kelle kohta üldiselt tarvitati seda nimetust, samuti keelati nimetada isikuid, kes pole võtnud osa Vabadussõjast või kes ei oma õigust [[Eesti Vabadussõja mälestusmärk|Vabadussõja mälestusmärgi]] kandmiseks, vabadussõjalasteks või mõne sellise nimetusega, mis võiks viia arvamisele, et nimetatavad isikud on võtnud osa Vabadussõjast<ref>http://www.hot.ee/seadustekogu/ski-6-8.html Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus (SK I 1938, 6,name="PT5l8" 8)</ref>.

Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt riigipööret kuid praegu on ajaloolased seisukohal, et see oli tollaste võimude osav provokatsioon <ref>http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/vapside-lahendamata-saladused.d?id name=27674905<"BYOz1" /ref>; 1936 mõisteti vapside juhtidele pärast väidetavat mässukatset, mis jäeti tegelikult ära, juba pikemad vanglakaristused. Omapärane on see, et tegemist oleks olnud mässuga eesmärgil taastada riigis põhiseaduslik kord. Sirgul õnnestus 1934 vanglast põgeneda; ta suri [[1937]] [[Luksemburg]]is (seda on tänapäeval peetud poliitmõrvaks, kuigi Luksemburgi võimude korraldatud juurdlus tuvastas enesetapu).

Nõukogudelikus propagandistlikus [[historiograafia]]s nimetati Eesti Vabadussõjalaste Liitu [[fašism|fašistlikuks]] organisatsiooniks. Väheseid ühisjooni [[Itaalia]] fašismiga vabadussõjalaste [[ideoloogia]]s ka oli: marksismivastasus, natsionalism ehk rahvuslikkus, teatud autoritaarsus. Samuti oli nii Itaalia fašism, Saksa [[natsionaalsotsialism]] kui ka vabadussõjalaste liikumine saanud alguse sõjaveteranide protestimeelsetest rühmitustest. Väliseks sarnasuseks tuleb lugeda ka [[rooma tervitus]]e kasutamist. Samas ei olnud Eesti Vabadussõjalaste Liit oma hilisemas arengustaadiumis juudivastane, kuna sinna kuulus ka Tallinna juudi ärimehe Maljavski poeg<ref>Juudi noormeesname="ADtlU" vabsiks! [[Vaba Maa]], 16. veebruar 1934, nr. 39, lk. 3.</ref>, Rake vapside juht oli juut Andres Kofkin<ref>Tagandamised Järvaname="2PdwE" malevas. Vaba Maa, 17. märts 1934, nr. 64, lk. 3.</ref> ja liikumist rahastasid juudi ärimehed. Nagu on öeldud ajalehes [[Vaba Maa]]: ''Vabside juudivastasus oli määratud ainult liikumise "väiksemate vendade" ja laiemate rahvahulkade seas demagoogia tegemiseks, tegelikult olid aga "vüüreritel" enestel juutidega ligemad sidemed<ref>Vabside vekslidname="Qvwoz" liikvel. Vaba Maa, 19. aprill 1934, nr. 90, lk. 1</ref>.'' Kokkuvõttes ja sisuliselt ei olnud Vabadussõjalaste Liidul fašismiga mingit seost ega sidet.

* [[Rein Marandi|Marandi, Rein]] "Must-valge lipu all : Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929-19371929–1937. 1. Legaalne periood (1929-19341929–1934)" Stockholm : Centre for Baltic Studies at the University of Stockholm, 1991

* Marandi, Rein "Must-valge lipu all : Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929-19371929–1937. II, Illegaalne vabadussõjalus (1934-19371934–1937)" Stockholm : Department of Baltic Studies at the Stockholm University, 1997

{{viited}}|allikad=

*[http://www.postimees.ee/?id=93508 Ajaloolane: vapside ja natside vahele ei saa panna võrdusmärki] -– Postimees, 12. märts 2009.