Aleksandria raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Mälestamaks hävinenud raamatukogu, loodi Aleksandriasse uus Bibliotheca Alexandrina raamatukogu, mis avati [[2002]]. aastal.<ref>{{netiviide | URL =http://news.nationalgeographic.com/news/2002/10/1016_021016_alexandria.html | Pealkiri = Egypt Opens New Library of Alexandria| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = National Geographic| Aeg = 16.10.2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 21. aprillil 2015| Keel name="65AOZ" }}</ref>

Raamatukogu täpne asukoht pole praegu teada, sest vanades ürikutes on info selle kohta vastuoluline ja [[Vana-Rooma]] kroonikates pole märkmeid eelnenud [[Hellenism|hellenistliku]] aja raamatukogu tegevusest. Esimest korda mainis raamatukogu 1. või 2. sajandil e.m.a Aristeas, kes tõlkis [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[Kreeka keel|kreeka keelde]]. Raamatukogu mainivad oma teostes [[1. sajand eKr|1.]] ja [[2. sajand eKr|2. sajandil e.m.a]] ka Strabon, Seneca, Plutarchos ja Suetonius.<ref>[[Galenos]], ''Inname="vOhp7" Hippocratis epidemiarum librum tertium commentarius'' und ''Commentarius in Hippocratis librum De natura hominis''.</ref> [[12. sajand|12. sajandil]] tegutsenud [[Bütsants|Bütsantsi]] teadlane Ioannes Tzetzese töödest saab raamatukogu kohta lisainfot, kuid algallikaid tema teadustöös pole.<ref>Mostafa El-Abbadi:name="4PlJI" ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 78; Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 162 und 166.</ref>

Eri allikates on raamatukogu nimetatud erinevalt. Sagedasemad nimetused on olnud suur raamatukogu, aga ka kuninga raamatukogu, Museioni raamatukogu, Aleksandria raamatukogu või esimene raamatukogu.<ref>Uwe Jochum:name="8tqjt" ''Kleine Bibliotheksgeschichte.'' 2007, S. 34.</ref>

Museion ja raamatukogu asusid arvatavasti linna loodeosas palee ruumides. Strabo reisikirjas kirjeldatakse Museioni sammastikku, õpperuumi ja suurt söögisaali, aga raamatukogu ruume seal ei mainita. Tõenäoliselt oli fond Museioni ruumides ja eraldi raamatukoguhoonet polnud.<ref>Roger S.name="J5alN" Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 353.</ref>

3. sajandi II poolel e.m.a rajati Serapeioni templi territooriumile tütarraamatukogu, arheoloogide arvates asus see 19 ruumis suurusega 3×4 meetrit.<ref>Robert Barnes:name="o6JRi" ''Cloistered Bookworms in the Chicken-Coop of the Muses. The Ancient Library of Alexandria.'' 2010, S. 68.</ref>

Praeguseks pole leitud papüürusrullide fragmente, mis oleksid pärit Aleksandria raamatukogust.<ref>Angelika Zdiarsky:name="RVZTV" ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 167.</ref> Arvatavasti oli Museioni asutamise ajal teaduskeskuses elementaarne valik tolleaegsest kirjandusest, aga peagi leidus raamatukogus kirjutisi kõigist teaduse valdkondadest. Kõige rohkem oli raamatuid astronoomiast, matemaatikast, meditsiinist ja filosoofiast koos põhjalike kommentaaridega põhiliselt kreeka, egiptuse ja heebrea keeles. Kogu suurus pole täpselt teada, sest kõik allikad pole usaldusväärsed, samuti võib olla erinevusi arvutusmeetodites ja aruannete tõlgendamises. Eksemplaride arvuks on pakutud 54 800–700 000. Niiske kliima ja suure kasutamise tõttu säilisid muidu vastupidavad papüürusrullid 100–300 aastat. Rooma aja alguseks olid nad kasutamiskõlbmatud ja neid oli vaja kopeerida.<ref>Roger S.name="88e4Y" Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 358 f.</ref>

Suurest raamatukogust vajaliku kirjanduse leidmiseks oli vaja raamatud arvele võtta ja süstematiseerida ning selle tööga hakkas tegelema luuletaja [[Kallimachos]].<ref name="orru33">Cécile Orru: ''Ein Raub der Flammen? Die königliche Bibliothek von Alexandria.'' 2002, S. 33.</ref>

Tema koostatud kataloog (pinakes) koosnes 120 papüürusrullist, mis olid liigitatud järgmistesse kategooriatesse: [[retoorika]], [[õigus]], [[eepika]], [[tragöödia]], [[luule]], [[ajalugu]], [[meditsiin]], [[matemaatika]] ja [[teadus]]. Autorid olid järjestatud alfabeetiliselt koos lühikese elulookirjeldusega. Kui autorit ja pealkirja polnud võimalik tuvastada, kataloogiti raamat teksti esimeste sõnade järgi. Raamatute arvelevõtmisel pandi kirja ostmise koht, eelmise omaniku nimi ning kommentaatorid, toimetajad ja korrektorid.<ref>Z.B. Angelikaname="BtqlW" Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 171.</ref>

Ptolemaios III asutas Serapeioni templis väiksema raamatukogu, mis hiljem nimetati tütarraamatukoguks. Tempel ja tütarraamatukogu asusid linna Egiptuse kvartalis Rakotis. Vanade aruannete põhjal oli tütarraamatukogus 42 800 papüürusrulli ja fond dubleeris osaliselt pearaamatukogu. Serapeioni templi raamatukogu said kasutada tolleaegsed haritud avaliku elu tegelased. Tempel ja raamatukogu hävitati 391. aastal, kui tekkis konflikt tsiviil- ja kirikuvõimude vahel.<ref>Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 358; Michael Sabottka: ''Das Serapeum in Alexandria. Untersuchungen zur Architektur und Baugeschichte des Heiligtums von der frühen ptolemäischen Zeit bis zur Zerstörung 391 n. Chr.'' Kairo 2008, ISBNname="kGKfa" 978-2-7247-0471-6.</ref>

Aleksandria linn rajati 331 e.m.a pärast Egiptuse vallutamist [[Aleksander Suur|Aleksander Suure]] poolt. Pärast Aleksander Suure surma 323 e.m.a võttis võimu üle Ptolemaios I ja tema valitsemisajal asutati Museion ning hakati koguma esimesi kirjutisi, kuid mitmete allikate põhjal hakati raamatukogu ehitama Ptolemaios II ajal.<ref>Athenaios, ''Deipnosophistai''name="3TvXz" 5,203e; Eusebius, ''Historia Ecclesiastica'' 5,8,11; Epiphanios, ''De mensuris et ponderibus'' 9; 10; siehe dazu Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 79–82; Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 349–351; Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 163.</ref> Raamatukogu kõrgaeg jääb ajavahemikku 3. sajandi keskelt kuni 2. sajandini e.m.a, hiljem vähenes sise- ja välispoliitiliste konfliktide tõttu teadustegevuse ja raamatukogu tähtsus.<ref>Heinz-Günther Nesselrath:name="jgmmb" ''Das Museion und die Große Bibliothek von Alexandria.'' 2013, S. 79.</ref> Väide, et raamatukogu 48. aastal e.m.a Aleksandria sõdade käigus maha põles, ei vasta tõele.<ref>Luciano Canfora:name="3SlTA" ''Die verschwundene Bibliothek. Das Wissen der Welt und der Brand von Alexandria.'' Berlin 1998, S. 77 f., 88 und 138–140; Jean-Yves Empereur: ''The Destruction of the Library of Alexandria. An Archaeological Viewpoint.'' In: ''What Happened to the Ancient Library of Alexandria?'' 2008, S. 75–88, hier: S. 76.</ref> 30. aastal e.m.a langes Egiptus roomlaste ülemvõimu alla, aga Museion ja raamatukogu jäid endiselt teadustöö keskuseks.<ref>Vgl. etwaname="15Q3k" Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 357 f.</ref> Keiser [[Claudius]] laskis Museioni laiendada, et sinna oma teosed ettekandmiseks üle tuua. Kuna vanemad köited hakkasid juba lagunema, oli vaja neid suures mahus kopeerida, aga selleks ei jätkunud raha ning algas raamatukogu aeglane langus.<ref>Roger S.name="Y6TCm" Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 359.</ref> Legendi järgi saatis [[Marcus Antonius]] 200 000 pärgamendirulli Pergamoni raamatukokku [[Kleopatra VII]]-le.<ref>Plutarch, ''Marcusname="EoO9T" Antonius'' 58.</ref> 642. aastal vallutasid Aleksandria [[araablased]] ja legendi kohaselt hävitasid nad raamatukogu. Araabia väejuht Amr ibn al-ʿĀs küsis kaliif Umar ibn al-Chattabilt, mida teha raamatukoguga. Kaliifi arvates olid raamatud, mille sisu ei vasta [[Koraan|Koraanile]], tarbetud ja kuulusid hävitamisele. Raamatutega olevat köetud avalikke saunu.<ref>[[Bernard Lewis]]:name="nZXFg" ''The Vanished Library.'' In: ''The New York Review of Books.'' Band 37, Heft 14, 1990([http://www.nybooks.com/articles/3517 online]); Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 167–178.</ref> Võimalik, et araabia teadlased suutsid päästa osa raamatuid ja need viidi teistesse kogudesse.<ref>Bojana Mojsov:name="MZzXo" ''Alexandria Lost. From the Advent of Christianity to the Arab Conquest.'' London 2010, S. 116 f. Ausführlich zur arabischen Geschichte Alexandrias in diesem Zusammenhang berichtet Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 179–189.</ref>