Aleksandria raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
|||
4. rida:
Raamatukogu asutati [[3. sajand eKr|3. sajandil e.m.a]] [[Egiptus|Egiptuses]] asuvasse [[Makedoonia]]-[[Kreeka]] linna [[Aleksandria]]sse. Täpsed andmed raamatukogu asukoha ja raamatute arvu kohta puuduvad. Raamatukogu asus kuulsa teaduskeskuse [[Museion]]i juures.
Mälestamaks hävinenud raamatukogu, loodi Aleksandriasse uus Bibliotheca Alexandrina raamatukogu, mis avati [[2002]]. aastal.<ref
== Allikad ==
Raamatukogu täpne asukoht pole praegu teada, sest vanades ürikutes on info selle kohta vastuoluline ja [[Vana-Rooma]] kroonikates pole märkmeid eelnenud [[Hellenism|hellenistliku]] aja raamatukogu tegevusest. Esimest korda mainis raamatukogu 1. või 2. sajandil e.m.a Aristeas, kes tõlkis [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[Kreeka keel|kreeka keelde]]. Raamatukogu mainivad oma teostes [[1. sajand eKr|1.]] ja [[2. sajand eKr|2. sajandil e.m.a]] ka Strabon, Seneca, Plutarchos ja Suetonius.<ref
== Nimetus ==
Eri allikates on raamatukogu nimetatud erinevalt. Sagedasemad nimetused on olnud suur raamatukogu, aga ka kuninga raamatukogu, Museioni raamatukogu, Aleksandria raamatukogu või esimene raamatukogu.<ref
== Asukoht ja ehitis ==
Museion ja raamatukogu asusid arvatavasti linna loodeosas palee ruumides. Strabo reisikirjas kirjeldatakse Museioni sammastikku, õpperuumi ja suurt söögisaali, aga raamatukogu ruume seal ei mainita. Tõenäoliselt oli fond Museioni ruumides ja eraldi raamatukoguhoonet polnud.<ref
3. sajandi II poolel e.m.a rajati Serapeioni templi territooriumile tütarraamatukogu, arheoloogide arvates asus see 19 ruumis suurusega 3×4 meetrit.<ref
== Fond ==
Praeguseks pole leitud papüürusrullide fragmente, mis oleksid pärit Aleksandria raamatukogust.<ref
Raamatukogu areng vajas suuri investeeringuid ning see sõltus kuningatest ja nende huvidest. [[Ptolemaios I]] oli rohkem huvitatud ajaloost, aga [[Ptolemaios II]] ajal pöörati suurt tähelepanu loodusteadustele. Raamatuid osteti peamiselt [[Ateena]] ja [[Rhodose saar|Rhodose]] turgudelt, eesmärgiks oli hankida võimalikult palju raamatuid erinevatest valdkondadest ning sellega suurendada Aleksandria poliitilist ja kultuurilist mõju.<ref
▲Raamatukogu areng vajas suuri investeeringuid ning see sõltus kuningatest ja nende huvidest. [[Ptolemaios I]] oli rohkem huvitatud ajaloost, aga [[Ptolemaios II]] ajal pöörati suurt tähelepanu loodusteadustele. Raamatuid osteti peamiselt [[Ateena]] ja [[Rhodose saar|Rhodose]] turgudelt, eesmärgiks oli hankida võimalikult palju raamatuid erinevatest valdkondadest ning sellega suurendada Aleksandria poliitilist ja kultuurilist mõju.<ref>Cécile Orru: ''Ein Raub der Flammen? Die königliche Bibliothek von Alexandria.'' 2002, S. 31.</ref> Claudius Goleni korraldusel otsiti kõik Aleksandriasse saabuvad laevad läbi, papüürusrullid konfiskeeriti ja neist tehti koopiad. Hiljem tagastati omanikele koopiad, originaalid viidi raamatukokku märkusega "saadud laevast.<ref>Galenos, ''In Hippocratis epidemiarum librum tertium commentarius'' 2,4 (= ''Edition [[Karl Gottlob Kühn|Kühn]]'' 17,1, S. 606).</ref> [[Ptolemaios III]] laskis koopiate tegemiseks Ateenast tuua [[Aischylos|Aischylose]], [[Sophokles|Sophoklese]] ja [[Euripides|Euripidese]] tragöödiate riiklikud eksemplarid, aga kaunilt kujundatud originaalide asemel tagastas koopiad.<ref>Galenos, ''In Hippocratis epidemiarum librum tertium commentarius'' 2,4 (= ''Edition Kühn'' 17,1, S. 607).</ref>
== Organisatsioon ==
Nii suure raamatukogu halduskulud pidid olema märkimisväärsed, kuid infot selle kohta on vähe, samuti on lünklikud andmed tööprotsesside kohta. Raamatukogu juhtisid õpetlased, mitte [[Preester|preestrid]] nagu Museioni. Kuninga finantseerimisel tuli Aleksandriasse palju teadlasi töötama ja õppima, paljud neist elasid Museionis. Rikkaliku raamatukoguta poleks nad saanud kõrgel tasemel teadustööd teha.
== Kataloogimine ==
Suurest raamatukogust vajaliku kirjanduse leidmiseks oli vaja raamatud arvele võtta ja süstematiseerida ning selle tööga hakkas tegelema luuletaja [[Kallimachos]].<ref name="orru33"
Tema koostatud kataloog (pinakes) koosnes 120 papüürusrullist, mis olid liigitatud järgmistesse kategooriatesse: [[retoorika]], [[õigus]], [[eepika]], [[tragöödia]], [[luule]], [[ajalugu]], [[meditsiin]], [[matemaatika]] ja [[teadus]]. Autorid olid järjestatud alfabeetiliselt koos lühikese elulookirjeldusega. Kui autorit ja pealkirja polnud võimalik tuvastada, kataloogiti raamat teksti esimeste sõnade järgi. Raamatute arvelevõtmisel pandi kirja ostmise koht, eelmise omaniku nimi ning kommentaatorid, toimetajad ja korrektorid.<ref
== Serapeioni tütarraamatukogu ==
Ptolemaios III asutas Serapeioni templis väiksema raamatukogu, mis hiljem nimetati tütarraamatukoguks. Tempel ja tütarraamatukogu asusid linna Egiptuse kvartalis Rakotis. Vanade aruannete põhjal oli tütarraamatukogus 42 800 papüürusrulli ja fond dubleeris osaliselt pearaamatukogu. Serapeioni templi raamatukogu said kasutada tolleaegsed haritud avaliku elu tegelased. Tempel ja raamatukogu hävitati 391. aastal, kui tekkis konflikt tsiviil- ja kirikuvõimude vahel.<ref
== Ajalugu ==
Aleksandria linn rajati 331 e.m.a pärast Egiptuse vallutamist [[Aleksander Suur|Aleksander Suure]] poolt. Pärast Aleksander Suure surma 323 e.m.a võttis võimu üle Ptolemaios I ja tema valitsemisajal asutati Museion ning hakati koguma esimesi kirjutisi, kuid mitmete allikate põhjal hakati raamatukogu ehitama Ptolemaios II ajal.<ref
==Välislingid==
32. rida ⟶ 36. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="orru33">Cécile Orru: ''Ein Raub der Flammen? Die königliche Bibliothek von Alexandria.'' 2002, S. 33.</ref>
<ref name="65AOZ">{{netiviide | URL =http://news.nationalgeographic.com/news/2002/10/1016_021016_alexandria.html | Pealkiri = Egypt Opens New Library of Alexandria| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = National Geographic| Aeg = 16.10.2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 21. aprillil 2015| Keel =}}</ref>
<ref name="vOhp7">[[Galenos]], ''In Hippocratis epidemiarum librum tertium commentarius'' und ''Commentarius in Hippocratis librum De natura hominis''.</ref>
<ref name="4PlJI">Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 78; Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 162 und 166.</ref>
<ref name="8tqjt">Uwe Jochum: ''Kleine Bibliotheksgeschichte.'' 2007, S. 34.</ref>
<ref name="J5alN">Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 353.</ref>
<ref name="o6JRi">Robert Barnes: ''Cloistered Bookworms in the Chicken-Coop of the Muses. The Ancient Library of Alexandria.'' 2010, S. 68.</ref>
<ref name="RVZTV">Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 167.</ref>
<ref name="88e4Y">Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 358 f.</ref>
<ref name="Rd6qq">Cécile Orru: ''Ein Raub der Flammen? Die königliche Bibliothek von Alexandria.'' 2002, S. 31.</ref>
<ref name="iHlGV">Galenos, ''In Hippocratis epidemiarum librum tertium commentarius'' 2,4 (= ''Edition [[Karl Gottlob Kühn|Kühn]]'' 17,1, S. 606).</ref>
<ref name="hvW1D">Galenos, ''In Hippocratis epidemiarum librum tertium commentarius'' 2,4 (= ''Edition Kühn'' 17,1, S. 607).</ref>
<ref name="BtqlW">Z.B. Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 171.</ref>
<ref name="kGKfa">Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 358; Michael Sabottka: ''Das Serapeum in Alexandria. Untersuchungen zur Architektur und Baugeschichte des Heiligtums von der frühen ptolemäischen Zeit bis zur Zerstörung 391 n. Chr.'' Kairo 2008, ISBN 978-2-7247-0471-6.</ref>
<ref name="3TvXz">Athenaios, ''Deipnosophistai'' 5,203e; Eusebius, ''Historia Ecclesiastica'' 5,8,11; Epiphanios, ''De mensuris et ponderibus'' 9; 10; siehe dazu Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 79–82; Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 349–351; Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 163.</ref>
<ref name="jgmmb">Heinz-Günther Nesselrath: ''Das Museion und die Große Bibliothek von Alexandria.'' 2013, S. 79.</ref>
<ref name="3SlTA">Luciano Canfora: ''Die verschwundene Bibliothek. Das Wissen der Welt und der Brand von Alexandria.'' Berlin 1998, S. 77 f., 88 und 138–140; Jean-Yves Empereur: ''The Destruction of the Library of Alexandria. An Archaeological Viewpoint.'' In: ''What Happened to the Ancient Library of Alexandria?'' 2008, S. 75–88, hier: S. 76.</ref>
<ref name="15Q3k">Vgl. etwa Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 357 f.</ref>
<ref name="Y6TCm">Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 359.</ref>
<ref name="EoO9T">Plutarch, ''Marcus Antonius'' 58.</ref>
<ref name="nZXFg">[[Bernard Lewis]]: ''The Vanished Library.'' In: ''The New York Review of Books.'' Band 37, Heft 14, 1990([http://www.nybooks.com/articles/3517 online]); Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 167–178.</ref>
<ref name="MZzXo">Bojana Mojsov: ''Alexandria Lost. From the Advent of Christianity to the Arab Conquest.'' London 2010, S. 116 f. Ausführlich zur arabischen Geschichte Alexandrias in diesem Zusammenhang berichtet Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 179–189.</ref>
}}
[[Kategooria:Raamatukogud]]
[[Kategooria:Vana-Egiptus]]
|