Ava peamenüü

Muudatused

P
parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
 
'''Päikesekiirgus''' on [[Päike|Päikeselt]] lähtuv
[[Elektromagnetiline_kiirgus|elektromagnetlainete]] ja aineosakeste voog. <ref name="TTK" /> Päikesekiirguse voog mõjutab tugevasti elu Maal, sellest sõltub
name="TTK"> Eensaar, A.
[http://eprints.tktk.ee/128/2/paikesekiirgus/pike_maa_energiaallikana.html,
"Päikesekiirgus atmosfääris"]. Tallinna Tehnikakõrgkool. 2012. (vaadatud:
09.11.2015)</ref> Päikesekiirguse voog mõjutab tugevasti elu Maal, sellest sõltub
atmosfääri soojenemine ja jahtumine, atmosfääri püsivus, vee aurumine ja
kondensatsioon, soojusenergia olemasolu ja üldisemalt Maa kliima. Suurem osa
päikesekiirgusest hajub maailmaruumis laiali. [[Maa_(planeet)|Maani]] jõuab vaid
pool miljardikku kogu kiirgusest ehk 5,4 x 10<sup>12</sup> tera[[Džaul|džauli]]
aastas.<ref name="KKT"> Russak,/> V.,Maa Kallis,keskmisel A.kaugusel
[http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/eesti_kiirguskliima_teatmik.pdf
"Eesti kiirguskliima teatmik"]. Tallinn. 2013. </ref> Maa keskmisel kaugusel
Päikesest Maa atmosfääri ülapiirile päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule
langevat kiirgusvoo hulka nimetatakse [[solaarkonstant|solaarkonstandiks]].
Solaarkonstandi väärtus muutub Päikese 11-aastase tsükli kestel vahemikus
1361-13621361–1362 W/m^2. Atmosfääriväline päikesekiirguse spekter on ligikaudu võrdne
[[Absoluutselt_must_keha|absoluutselt musta keha]] kiirgusega temperatuuril 5800
K. <ref name="TTK" />
läbimisel]]
Läbi atmosfääri maapinnani jõudva päikesekiirguse voog sõltub
laiuskraadist, aastaajast ja kellaajast.<ref name="piiapost" /> Post, P.
[http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/Kiirgusseadused.PDF "Kiirguslikud
protsessid atmosfääris"]. Materjalid üldmeteoroloogia kursuse jaoks.</ref>
Atmosfääri läbides osa kiirgust neeldub või hajub tagasi maailmaruumi, sest õhu
molekulid, [[aerosool]]i osakesed ja veepiisad pilvedes neelavad ja hajutavad kiirgust.
<ref name="KKT" /> <ref name="english" /> Russell, R.
[http://www.windows2universe.org/sun/spectrum/multispectral_sun_overview.html "The
Multispectral Sun"]. 2007. (vaadatud: 09.11.2015)</ref>
Nii on maapinnani jõudev kiirgusvoog väiksem kui atmosfääri ülapiirile saabuv ja
selle spektraalne koostis on muutunud. Teadusharu, mis uurib päikesekiirguse
voog sõltub mitmest faktorist:
* Maa ja Päikese vahelisest kaugusest;
* päikese suunas pilvede olemasolust ja läbipaistvusest - paksematest pilvedest nagu rünkpilved ja kihtpilved päikesekiirgus ilma hajumata läbi ei jõua;
* atmosfääri läbipaistvusest, mida mõjutavad lisaks õhu püsikomponentidele kõige rohkem veeauru ja aerosooli hulk atmosfääris;
* päikese seniitkaugusest, sest sellest oleneb päikesekiirte tee pikkus atmosfääris.
20. sajandi keskpaika, mil kiirgust hakati mõõtma Tartu aktinomeetriajaamas
(alates 01.10.1965 Tõraveres) ja pisut hiljem ka Tiirikoja järvejaamas. 1953–1964
toimusid mõõtmised ka Kuusiku meteoroloogiajaamas ja Tooma soojaamas.<ref name="mootmised" />
name="mootmised">[http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/paikesekiirgus/
Mõõtmised maapinnal]. Riigi ilmateenistus. (vaadatud: 09.11.2015) </ref>
Piisavalt usaldusväärse pikkusega mõõtmiste aegread on seega Tõravere ja
Tiirikoja kohta. Need on ka ühed pikematest vaatlusridadest Põhja-Euroopas.
Hetkel mõõdetakse Eestis päikesekiirgust üheksas jaamas: Tartu-Tõravere,
Tiirikoja, Tallinn-Harku, Pärnu, Vilsandi, Pakri, Narva-Jõesuu, Roomassaare ja
Haapsalu. 14 jaama mõõdavad ka veel päikesepaiste kestust.<ref name="horisont" /> Tõravere aktinomeetriajaam kuulub ülemaailmsesse
Kallis, A. [http://www.horisont.ee/node/507 "Miks me mõõdame päikesekiirgust?"]
Horisont 3/2008. Tallinn.</ref> Tõravere aktinomeetriajaam kuulub ülemaailmsesse
päikesekiirguse mõõtmise baasjaamade võrku BSRN (Baseline Surface Radiation
Network, http://www.gewex.org/bsrn.html).
[[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirguse]] piirkond. UV-kiirgus on vajalik
[[D-vitamiin|D-vitamiini]] tekkimiseks. D-vitamiinil on oluline roll organismi
kaltsiumiringes.<ref name="dvit" /> Kull,Samas M.liiga
[http://www.kliinikum.ee/attachments/article/118/D_vitamiinist_TA.pdf
"D-vitamiinist"]. Tartu Ülikooli kliinikum. 2014. Tartu.</ref> Samas liiga
suurtes [[Doos_(üldmõiste)|doosides]] kahjustab see inimeste tervist. UV-kiirguse
jõudmist maapinnale takistab [[Osoonikiht|osoonikiht]], ilma milleta oleks elu
Maal võimatu.<ref name="RI" />
name="RI">[http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/paike/ "Päike ja
UV-kiirgus"]. Riigi Ilmateenistus. (vaadatud: 09.11.2015)</ref>
 
UV-kiirguse ohtlik mõju väljendub enim nahapõletuste tekkes. Mõju hindamiseks
indeks on 6 või rohkem, tekib heleda nahaga inimestel (sh ka eestlastel) põletus
25 minutiga. Eestis on kõrgeim UV-indeksi väärtus olnud 8,6, mis mõõdeti
Tõraveres 6. juulil 2008.<ref name="RI" /> <ref name="aastaraamat" /> Kallis, A.
"2008. aasta ilma meenutades". 2008. (lk 7)</ref>
 
 
==Viited==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="TTK">Eensaar, A. [http://eprints.tktk.ee/128/2/paikesekiirgus/pike_maa_energiaallikana.html, "Päikesekiirgus atmosfääris"]. Tallinna Tehnikakõrgkool. 2012. (vaadatud: 09.11.2015)</ref>
<ref name="KKT">Russak, V., Kallis, A. [http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/eesti_kiirguskliima_teatmik.pdf "Eesti kiirguskliima teatmik"]. Tallinn. 2013.</ref>
<ref name="piiapost">Post, P. [http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/Kiirgusseadused.PDF "Kiirguslikud protsessid atmosfääris"]. Materjalid üldmeteoroloogia kursuse jaoks.</ref>
<ref name="english">Russell, R. [http://www.windows2universe.org/sun/spectrum/multispectral_sun_overview.html "The Multispectral Sun"]. 2007. (vaadatud: 09.11.2015)</ref>
<ref name="mootmised">[http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/paikesekiirgus/ Mõõtmised maapinnal]. Riigi ilmateenistus. (vaadatud: 09.11.2015)</ref>
<ref name="horisont">Kallis, A. [http://www.horisont.ee/node/507 "Miks me mõõdame päikesekiirgust?"] Horisont 3/2008. Tallinn.</ref>
<ref name="dvit">Kull, M. [http://www.kliinikum.ee/attachments/article/118/D_vitamiinist_TA.pdf "D-vitamiinist"]. Tartu Ülikooli kliinikum. 2014. Tartu.</ref>
<ref name="RI">[http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/paike/ "Päike ja UV-kiirgus"]. Riigi Ilmateenistus. (vaadatud: 09.11.2015)</ref>
<ref name="aastaraamat">Kallis, A. "2008. aasta ilma meenutades". 2008. (lk 7)</ref>
}}
==Vaata ka==
*[[Aktinomeetria]]
75 678

muudatust