Solmisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
34. rida:
Absoluutse solmisatsiooni puhul on [[tähtnimetus]]te ja solmisatsioonisilpide suhted alati samad, näiteks ''c'' = ''do'', ''d'' = ''re'' jne. Järelikult näiteks C-duur helirida ''c d e f g a h c'' lauldakse alati ''do re mi fa sol la si do''.
 
Solmisatsioonisilpidega lauldes on praktika, et laulmise ajal ei tehta vahet alushelide[[alusheli]]de ja [[alteratsioon|altereeritud helide]] nimetustel: näiteks G-duur helirida ''g, a, h, c, d, e, fis, g'' lauldakse ''sol la si do re mi'' '''fa''' ''sol'' või f-duur helirida ''f g a b c d e f'' lauldakse ''fa sol la'' '''si''' ''do re mi fa''. Sellise praktika puhul on puuduseks, et näiteks C-duur, c-moll, Cis-duur ja cis-moll lauldakse ikka ''do, re, mi, fa, sol, la, si, do,'' ning näiteks A-duur, a-moll, As-duur ja as-moll ikka ''la, si, do, re, mi, fa, sol, la'' ning helistike vahest on võimalik aru saada vaid helikõrguste erinevuse tõttu.
 
Silpe ''ut/do re mi fa sol la si'' kasutatakse absoluutse solmisatsiooni ehk konkreetsete helide tähistena põhiliselt itaalia ja prantsuse ning ka muude maade (sealhulgas näiteks Eesti) [[solfedžo]]s.