Alliku (Saue): erinevus redaktsioonide vahel

Alliku [[küla]] piirneb [[Hüüru]], [[Püha (Saue)|Püha]], [[Vanamõisa (Saue)|Vanamõisa]] ja [[Koidu (Saue)|Koidu]] küladegakülaga ning [[Harku]] ja [[Laagri]] alevikegaalevikuga.

31. mail 2012 muudeti Alliku küla piire – eraldati Koidu küla<ref>[https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bcea7bb4-4045-473e-a8d5-68821ee07ec6 Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 “Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” muutmine]</ref>

Allikult on leitud muistsed [[Asulakoht|asulakohad]]<ref>{{kultuurimälestis|18938|asulakoht Alliku}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|18939|asulakoht Lehmja}}</ref> I aastatuhande II poolelt ja lähikülade endisaegne matmispaik.<ref>{{kultuurimälestis|18940|kalmistu "Surnumäe põld"}}</ref> Küla piirest on leitud mitmed kaitsealusedmitu [[kultusekivi]]d, mis on kaitse alla võetud. Alliku ja Vanamõisa piiril asub Sõeru ohvriallikas.<ref>{{kultuurimälestis|18979|ohvriallikas "Sõeru allikas"}}</ref>

Uurijad arvavad, et kohanimena on 20 adramaaga LehmjaLehmjat (''Lemethos'') mainitud [[Taani hindamisraamat]]us 1241. aastal<ref>[[Paul Johansen]], Die Estlandliste des Liber Census Daniae, Kopenhagen-Reval, 1933, lk.477</ref><ref>[[Carl Julius Albert Paucker]], Der Güterbesitz in Ehstland zur Zeit der Dänen-Herrschaft, etc, Dorpat, 1853, lk.59</ref>. [[Matthias Johann Eisen]] pakkus küla nimekujuks Lehmeta<ref>Daani hindamise raamat = Liber census Daniae, Kommenteerija: Matthias Johann Eisen, Varrak, 1920, lk.66</ref>. Alliku või Allika küla nime ei ole Taani hindamisraamatus tuvastatud.

Ajalooliselt on Alliku [[territoorium]] kuulunud [[Harku mõis]]a, [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa]] ja ([[Hüüru mõis]]ale) kuuluva Lehmja [[karjamõis]]a koosseisu. Sel ajal paiknes praeguse küla alal 2 küla: Allika küla kuulus Harku mõisale ja Lehmja küla Hüüru mõisale. Lehmja küla talud ei ole säilinud. Kui veel [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]], 17. sajandi lõpul olid Allika ja Lehmja võrreldava suurusega külad<ref>[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=29561 EAA.1.2.C-II-4 leht 1 Kegell Sochn, XVII saj. II pool, Rahvusarhiiv]</ref>, siis järgnenud [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] ajal Lehmja talud hävisid ja sinna rajati karjamõis. Küla kadumise põhjusteks olid tõenäoliselt 1695–16971695.–1697. aastateaasta [[Suur nälg|näljahäda]] ja [[katk Põhjasõja ajal]], kui suri vastavalt 20% ja 80,3% ([[Harjumaa]]l) elanikkonnast.

Merekindluse raadiojaam asus Alliku–Laagri tee alguses aadressil Allika tee 13<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=293 Mälestised • 293 Peeter Suure merekindluse raadiojaam]</ref>. Alates Eesti Vabariigi algusaegadest raadiojaama ei kasutatud, 1921 - 19741921–1974 töötas selles hoones Saue algkool.

Samuti on külas 3 väiksemat betoonpunkrit janing Põllu tee ääres üks rooduvarjend ja kahe ehitusjärku jäänud varjendi vundamendiaugud.

Suurema ala küla territooriumist hõlmavad põllud ja elamukrundid. Metsane on ala, mis jääb Koidu küla ning Vääna ja Pääsküla jõgedejõe vahele.

Kaitsealustest liikidest esineb [[harilik hink]]<ref>[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO9102645&mount=view KLO9102645] [[Keskkonnaregister|keskkonnaregistris]]</ref> (III kat.kategooria), [[teelehe-mosaiikliblikas]]<ref>[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO9200030&mount=view KLO9200030] keskkonnaregistris</ref> (III kat.kategooria)