Rogier van der Weyden: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
P tahaplaanile > tagaplaanile
3. rida:
'''Rog(i)er van der Weyden''', tuntud ka kui '''Roger de la Pasture''' ja '''Brüsseli Rogier''' ([[1400]] [[Tournai]] – [[18. juuni]] [[1464]] [[Brüssel]]) oli flaami kunstnik.
 
Rogier van der Weyden oli Madalmaade prantsuse koolkonna jõuline ja andekas kunstnik, õige nimega Roger de la Pasture. Ta sündis [[Tournai]]s, kus asus [[1427]] [[Robert Campin]]i juures maalikunsti õppima. [[1435]] sai ta [[Brüssel]]i linnamaalijaks. Rogier van der Weyden rikastas madalmaade kunsti uue sisu ja uute vormidega. Juba tema ainestik on teistsugune kui [[Jan van Eyck]]il; see haarab kujutisi neitsi [[Maarja]] elust ja [[Kristus]]e kannatusloost. Ta kunst oli tolle aja vaimuliku teatri peegeldus, mille peateema oli Kristuse kannatuslugu. Vastavalt ainestikule oli ka Rogieri käsitlusviis dramaatilisem, rahutum ja pateetilisem kui van Eyckil, tõsine ja karge, täis sügavat ilmekust ja paiguti meeleheiteni küündivat traagikat. Erinevalt kaasaegsetest ei teinud ta maalilemaali jaoks põhjalikke eeljoonistusi, vaid märkis ainult üldjoontes kompositsiooni.
 
Rogier van der Weydeni kuulsaim ja talle tüüpiline tööteos on [[1438]] maalitud "Kristuse ristilt võtmine" [[Escorial]]is. RistiltvõtmiseRistilt võtmise valu ja kurbust püüdis ta iga figuuri näol ja liigutustes erinevalt väljendada. Selles on ta edusamm, võrreldes van Eyckiga, kelle figuurid alati säilitavad ühesuguse rahu nii poosides kui ka hingeelu liigutuste väljendustes. Mõlemad Kristuse keha hoidvad mehed on haaratud vaiksest kurbusest, naistes aga väljendub kirglik meeleheide. Kunstnik pidas esmajoones silmas tunnete loomutruud kujutust; kompositsiooni valis ta lihtsa, asetades figuurid [[reljeef (kunst)|reljeef]]ina kahes kihis kullatud fooni ette, niisiis vältides ruumi sügavust. Vastandina itaallastele jäi figuuride [[anatoomia|anatoomiliselt]] õige kujutamine nii temal kui ka teistel madalmaade meistritel tahaplaaniletagaplaanile; neile oli tähtis peamiselt riietus, mida kujutati laiades, avarates, nurgelistes voltides, mille all keha harva tunda on. Rogier van der Weideni teine väga kuulus tööteos on vägev [[tiibaltar]] [[viimne kohtupäev|viimase kohtupäeva]] stseeniga ([[1445]]) [[Hospice de Beaune]]´'is [[Dijon]]i lähedal. Oma suurepärase ruumikujutusega võluvad kaks väikest [[altar]]it [[Berliin]]i muuseumis.
 
Aastail [[1449]]–[[1450]] käis Rogier [[Itaalia]]s. Tutvumine itaalia kunstiga jättis ta loomingusse jälgi; eriti märgatavad on [[Fra Angelico]] mõjud. Ta kunst muutus pisut rahulikumaks, mingi pehme selgus pääseb ta piltides valitsema. Seda võib konstateerida [[München]]is olevas pildis "[[Kuningate kummardamine]]".