Aleksandrs Čaks: erinevus redaktsioonide vahel

Čaks sündis Riias rätsep Jānis Čadarainise peres. 1915–1917 elas ta Esimese maailmasõja eest evakueerituna [[Võru]]s ja seejärel 1915–1918 [[Saransk]]is. Keskkooli lõpetas [[1918]]. aastal ning asus õppima [[Pensa ülikool]]i meditsiiniteaduskonda. [[1919]] mobiliseeriti ta [[Punaarmee]]sse. [[1922]] ta demobiliseeriti ja tuli tagasi Riiga.<ref>http://cakamuzejs.riga.lv/lv/caks/caka-biografija/</ref> Et tal ei olnud ette näidata keskkooli lõputunnistust, pidi ta uuesti keskkooli lõpetama. [[1924]]. aastal astus ta [[Läti Ülikool]]i meditsiiniteaduskonda, kuid hakkas peagi õppima balti filoloogiat. 1925 läks ta tööle algkooli õpetajaks ja juhatajaks ning debüteeris samal aastal luuletusega "Unistused" ajakirjas "[[Latvijas Kareivis]]". Kirjanikunimeks võttis ta oma esivanemate varasema perekonnanime (Čadarainis-Čaks) teise poole. 1927 tuli ta tagasi Riiga. 1928 ja 1929 ilmus talt neli luulekogu. 1937–1939 valmis tal Läti küttide elu kirjeldav kangelaseepos "Mūžības skartie". 1942 valmis armatusluulekoguarmastusluulekogu "Debesu dāvana".