Hemoglobiin: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hemoglobiin''' ehk '''verevärvnik'''<ref name="ms">[[Meditsiinisõnastik]], 840:2004</ref> ka globulaarne '''[[kromoproteiinid|kromoproteiin]]''' (ladina keeles ''haemoglobinum''; lühendatult '''Hb''') on enamikelenamikul suletud vere- ja lümfiringlusega [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[erütrotsüüt|punastes verelibledes]] ringlev [[valgud|valk]], mis sisaldab [[raud]]a ning seob ja transpordib [[hapnik]]ku.

Hemoglobiini on mitmeidmitut erinevaid liikeliiki:

* A_1C-hemoglobiin ehk glpkohemoglobiin -– A_1C [[glükoos]]iga soestunud hemoglobiin, mille hulk veres on tõusnudsuurenenud tasakaalustamata suhkurtõve korral;

Nii naguNagu nimigi ütleb, on verevärvnik ka [[pigment]], mis annab [[erütrotsüüt|erütrotsüüdile]] iseloomuliku punase värvuse. Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli [[porfüriinid|porfüriini]] rühma) keskel asub [[raud|raua]] aatom.

Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul [[hapnik]]u ja [[süsihappegaas]]i molekule siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne -– valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele, kas ja kui mitu hapniku molekuli on hemoglobiiniga liitunud on.

HemoblobiinisHemoglobiinis sisalduv sümmeetrilise kujuga heme grupp, [[porfüriin]], sarnaneb taimedes [[fotosüntees]]i käivitava [[klorofüll]]i molekuliga, mille keskmes asub [[magneesium]]i <nowiki/>aatom.