Erinevus lehekülje "Ristisõjad" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 19 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
P (väljaspoole → väljapoole)
P
==Ristiusu rahumeelne levik==
[[File:Frankish Empire 481 to 814-en.svg|pisi|300px|[[Frangi riik|Frangi riigi]] laienemeine, 481-814]]
Esialgu levis [[ristiusk]] paganate aladele rahumeelse kultuurivahetuse korras, [[Lääne-Euroopa]]s [[5. sajand]]il [[Iirimaa]]le, [[6. sajand]]il [[Frangi riik]]i ja [[7. sajand]]il [[Northumbria]]sse [[Anglosaksi Inglismaa]]l. [[Frangi keiser|Frangi keisri]] [[Karl Suur]]e (768–814) ajal laienes Frangi riik [[Saksi sõjad|Saksi sõdadega]] ja [[Saksimaa ajalugu|Saksimaa]] liidendati Frangi riigiga ja [[saksid]] pöörati [[Germaani mütoloogia|paganlusest]] [[Germaani kristlus|kristlusse]]. Suhtluses [[Bütsants]]i ja [[Ida-Rooma]] riigiga võttis [[Esimene Bulgaaria tsaaririik#Ristiusustamine|Bulgaaria]] vastu [[õigeusk|õigeusu]] Bütsantsilt [[865]]. aastal, [[Kiievi-Vene]] aga [[988]]. aastal.
[[Pilt:Seljuk Empire locator map.svg‎|pisi|300px|Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092]]
[[Kesk-Euroopa]]s ja [[Skandinaavia|Skandinaavia maades]] ([[Ansgar (pühak)|Ansgar]]) aga toimus ristiusu levik [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] kaudu ning [[Rooma paavst]]i suunamisel: [[Poola kuningriik]] võttis ristiusu vastu [[966]]. aastal, [[Ungari kuningriik]] kolmkümmend aastat hiljem, [[996]]. aastal. Saksa (ja roomakatoliku usu) mõju idasuunalise levitamise keskuseks oli [[Magdeburgi peapiiskopkond]], mis rajati [[968]]. aastal. [[Taani]] ristiti [[960]]. aastail ja eraldatud [[Island]]i elanikud võtsid ristusu vastu aastal [[1000]]. Umbes samal ajal hakkas ristiusk levima ka [[Norra]]s, kus ta kinnitati riigiusuks [[Olav II Haraldsson]]i valitsemisajal (1016–1028). Umbes samal ajal ristiti ka [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Olaf III Skötkonung]], kuid see ei tähendanud veel, et kogu Rootsi elanikkond oleks meelt muutnud ja ristiusku tunnistanud.
Poolas ja Ungaris olid peapiiskopkonnad rajatud vastavalt aastal 1000 ([[Gniezno peapiiskopkond]]) ja [[1001]] ([[Esztergomi peapiiskopkond]]), seega üle sajandi varem. Üleminek [[paganlus]]elt ristiusule ja riikluse areng olid Kesk-Euroopas kulgenud kiiremini kui [[Põhjala]]s, Kesk-Euroopas 10.–[[11. sajand]]il, Põhja-Euroopas 11.–[[12. sajand]]il.
 
[[Läänekirik|Lääne-]] ja [[Idakirik]]u mõjupiirkondade erinevused ei olnud põhimõttelised, kindlaks määratud ja endastmõistetavad. Vähemalt kaks Rootsi kuningat ristiti [[Bütsantsi kirik]]u poolt, nende seas Olof Skötkonung, esimene, kellest kindlasti teada, et ta enne ühtse Rootsi riigi moodustamist valitses [[Skandinaavia poolsaar]]e lõunaosas elavate [[svealased|svealaste]] ningja [[götalased|götalaste]] üle.
 
[[Suur kirikulõhe|Lõplikult lahknesid ristiusu kirikud]] [[roomakatoliku kirik|rooma-]] ja [[kreekakatoliku kirik|kreekakatoliku]] ehk lääne- ja idakristluseks [[1054]]. aastal ning 1204. aastal pöörasid seni muhameedlastega võidelnud ristisõdijad oma relvad otseselt idakristlaste vastu, vallutades [[Jeruusalemm]]a asemel [[Konstantinoopol]]i ja hoides seda mitukümmend aastat enda valduses. [[Maarjamaa]] vallutamine oli just alanud. Lääne ristisõjad [[Läänemere ristisõjad|Läänemere piirkonnas]] ei olnud seega mitte üksnes võitlus paganlusega, vaid ka osa võitlusest idakristlusega.
 
==Sõdade põhjendused==
Ristisõdade põhjenduseks on Euroopa ajaloolased välja toonud 28. septembril 1096. aastal moslemi valitsejate korraldusel [[Jeruusalemm]]as [[Püha Haua kiriku]] hävitamine ja kristlikel palveränduritel haua külastamise takistamist. Rooma paavst [[Urbanus II]] oli aga juba [[1095]]. aasta [[27. november|27. novembril]] [[Clermont-Ferrand]]is peetud [[kirikukogu]] [[Clermonti konsiilium]]il üles kutsunud ristisõtta.
 
Islamimaade ajaloolased on ristisõdu tõlgendanud laiemas [[geopoliitika|geopoliitilises]] tõlgenduses koos Vahemere lõunaosas ja Hispaanias toimunud [[rekonkista]]ga, eurooplaste tungiga ajutiselt nõrgenenud islamiusulistesse maadesse.
 
==Esimene ristisõda, 1096–1099==
[[Pilt:Lähis-Ida 1135.png|pisi|150px|Lähis-Ida aastal 1135, Esimese ristisõja tulemusel moodustatud ristisõdijate riigid.]]
 
{{Vaata|Esimene ristisõda}}
Esimese ristisõja kuulutas välja [[1095]] [[Prantsusmaa]]l [[Clermont-Ferrand|Clermontis]] [[Rooma Katoliku Kirik]]u [[paavst]] [[Urbanus II]], kes vastas [[Bütsants]]i keisri [[Alexios I]] palvele. Eesmärgiks oli [[moslem]]itest [[Seldžukid|seldžukkide]] väljatõrjumine [[Pühalt Maa]]lt ja [[Jeruusalemm]]ast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. [[1099]]. aasta [[15. juuli]]l vallutati Jeruusalemm ja rajati [[Jeruusalemma kuningriik]] ning ka teisi ristisõdijate riike. 1099. aastal sai [[Bouilloni Gottfried]]ist [[Jeruusalemma kuningas]]. Jeruusalemma kuningriigile allutati [[Antiookia vürstiriik]], [[Tripoli krahvkond]] ja [[Edessa krahvkond]], aga samuti [[Tibeeria]] valitsejad.
 
Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost Eurooplaste [[ekspansioon]]is. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati.
 
[[11. sajand]]i esimesel poolel tekkis [[Malta ordu]] vennaskond. Paavst [[Paschalis II]] tunnistas vennaskonda iseseisvana [[1113]]. aastal. Esimesed reeglid kinnitas vennaskonnale paavst Honorius II [[1124]]. aastal. Vennaskond kujundati orduks [[1154]]. Ordu oli ristisõdade ajal [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] tähtis sõjalis-poliitiline jõud. [[Ordu]] oli kiriklikult ja sõjaliselt iseseisev jõud ning omas ja valdas lääniõiguse alusel hulgaliselt kinnisvara.
 
==Teine ristisõda, 1147–1149==
==Viies ristisõda, 1217–1221==
{{Vaata|Viies ristisõda}}
Viienda ristisõja aastatel [[1217]]-[[1221]] kuulutas välja [[paavst]] [[Honorius III]], ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima [[Austria kuningas]] [[Leopold VI]] ja [[Ungari kuningas]] [[Andreas II]]. [[1218]] liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi [[krahv]].
Esialgu rünnati [[Damietta]] linna Egiptuses. Oldi liidus [[Seldžukkid]]ega [[Anatoolia]]st, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite [[Süüria]]s. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad [[1221]]. aasta juulis edasi lõunasse [[Kairo]] suunas. Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas, ei suudetud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad aga, kes võitlusvõime suutsid säilitada, olid [[Türgi]]st pärit orisõdurid [[mamelukid]]. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema. Öises rünnakus [[sultan]]i Al-Kamili poolt said ristisõdijad suurelt lüüa ning olid sunnitud alla andma.
==Kuues ristisõda, 1228–1229==
{{Vaata|Kuues ristisõda}}
Paljud teadused, näiteks [[astronoomia]], [[matemaatika]], arstiteadus, täienesid [[araabia]] mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele.
 
Ristisõjad äratasid ka Euroopalasteeurooplaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Pärast ristisõdu hakkasid arenema ka rahvuskeeled ja [[ladina keel]]e tähtsus vähendes igapäevaelus vähenes. Arenema hakkas ka rahvakeelne kirjandus.
 
==Ristisõja erinevad tõlgendused==
115 603

muudatust