Vana-Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| on poliitilis-territoriaalse üksuse kohta; seda ala on üldisemalt nimetatud ka kui [[Maarjamaa]] (''Terra Mariana''); Vana-Liivimaa perioodi
▲[[Pilt:Medieval Livonia 1260.svg|thumb|right|350px|Vana-Liivimaa [[1260]]. aasta paiku]]
'''Vana-Liivimaa''' all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il ning hõlmas üldjoontes tänased [[Eesti]] ja [[Läti]] alad. Hilisem [[Liivimaa]] ([[läti keel|läti]] ''Vidzeme'') moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena [[Kuramaa]] (Vana-Liivimaa lääneosa) ja [[Eestimaa]] (algselt [[Taani]]le kuulunud hertsogkond).
[[Pilt:Schutzbrief.JPG|thumb|right|300px|Vana-Liivimaa valitsejate vapid 1556]]
26. rida ⟶ 25. rida:
Vana-Liivimaal polnud seega ühtset kõrgeimat võimu, ent [[1420. aastad|1420. aastatel]] tekkis ühtne [[Liivimaa maapäev|maapäev]] (valitsejate ja nende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes [[15. sajand]]i jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka [[maaisand]]ate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia).
Ametlikult oli Liivimaa [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ala, kuid [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] võim oli enamasti vaid formaalne. Suhted keisririigiga olid läbi keskaja kõikuvad ning need hakkasid tihenema [[15. sajand]]il. Vaieldamatult keisririigi osaks
==Halduskorraldus==
===Liivimaa ordu===
[[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu]] valduste haldusjaotuse aluseks olid ordumaade jagunemine [[foogtkond]]adeks ja [[komtuurkond]]adeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud
:Komtuurkonnad:[[Viljandi komtuurkond]], [[Tallinna komtuurkond]], [[Pärnu komtuurkond]], [[Kursi komtuurkond]], [[Lihula komtuurkond]], [[Paide komtuurkond]], [[Kuldīga komtuurkond]], [[Aluliina komtuurkond]], [[Dünaburgi komtuurkond]], [[Dobele komtuurkond]], [[Vindavi komtuurkond]], [[Võnnu komtuurkond]], [[Aizkraukle komtuurkond]], [[Dünamünde komtuurkond]], [[Miitavi komtuurkond]], [[Riia komtuurkond]], [[Sigulda komtuurkond]], [[Ruhja komtuurkond]].
:Foogtkonnad: [[Järva foogtkond]], [[Rakvere foogtkond]], [[Narva foogtkond]], [[Maasilinna foogtkond]], [[Vasknarva foogtkond]], [[Toolse foogtkond]], [[Karksi foogtkond]], [[Põltsamaa foogtkond]], [[Pöide foogtkond]], [[Rēzekne foogtkond]], [[Bauska foogtkond]], [[Kandava foogtkond]], [[Sēlpilsi foogtkond]], [[Grobiņa foogtkond]], [[Võnnu foogtkond]]. Territooriumite haldamise ja kontrollimise keskpunktideks olid [[komtuur]]ide ja [[foogt]]ide residentsid ning orduvasallide [[vasallilinnus]]ed (vt [[Eesti linnuste loend#Ordulinnused|Eesti linnuste loend]] ja [[Läti linnuste loend#Ordulinnused|Läti linnuste loend]]).
46. rida ⟶ 45. rida:
==Lagunemine==
Vana-Liivimaa hakkas lagunema [[1558]]. aastal, mil algas [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] I etapp [[Vene-Liivimaa sõda]] ja konföderatsiooni idaosa ([[Virumaa]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] okupeerisid [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] väed).
[[1559]]. aastal müüs [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] oma valdused [[Taani kuningas|Taani kuningale]], kes andis need oma vennale [[hertsog Magnus|Holsteini hertsog ja piiskop
1559. aasta lõpul allutas Liivimaa ordu ja selle liikmeskonnale kuuluvad maa-alad end [[Leedu suurvürst]]ile. Sama aasta novembris alistusid lõplikult [[Rzeczpospolita|Poola]]le Riia peapiiskop ja ordu, Riia linn jäi kuni [[1581]]. aastani vormiliselt iseseisvaks, liitudes seejärel [[Rzeczpospolita]]ga.
63. rida ⟶ 62. rida:
*[[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik II]] poolt [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]]-lt ostetud [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond]], mida valitses tema vend [[Hertsog Magnus]]ele, kelle omandis oli [[Saaremaa]] ja [[Kuramaa]] ning [[Piltene]] piirkond.
*[[Poola-Leedu]]ga [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega novembris 1561, sekulariseeriti Liivimaa ordu valdused Kuramaal ja [[Riia peapiiskopkond]], [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu ning Poola kuningas [[Zygmunt II August]]i valduses oli Lõuna-Liivimaa ja kuninga vasallsõltuvuses [[Kuramaa hertsog]]i [[Gotthard Kettler]]i valduses
**[[Liivimaa rüütelkond|Lõuna-Eesti]] läks [[Rzeczpospolita]] võimu alla Üleväina-[[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnana]] (vt [[Poola aeg]]).
70. rida ⟶ 69. rida:
*[[Liivimaa sõda]]
*[[Vene-Liivimaa sõda]]
==Kirjandus==
*Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ Band 1]
== Välislingid ==
* [http://novaator.err.ee/603025/doktoritoo-vana-liivimaa-suure-rooma-keisririigi-osana "Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana"] ERR Novaator, 23. juuni 2017
{{Vana-Liivimaa}}
|