Vana-Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| on poliitilis-territoriaalse üksuse kohta; seda ala on üldisemalt nimetatud ka kui [[Maarjamaa]] (''Terra Mariana''); Vana-Liivimaa perioodi 1435-15611435–1561 on nimetatud ka kui [[Liivimaa konföderatsioon]].}}
[[Pilt:Medieval Livonia 1260.svg|thumb|rightpisi|350px|Vana-Liivimaa [[1260]]. aasta paiku]]
 
[[Pilt:Medieval Livonia 1260.svg|thumb|right|350px|Vana-Liivimaa [[1260]]. aasta paiku]]
'''Vana-Liivimaa''' all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il ning hõlmas üldjoontes tänased [[Eesti]] ja [[Läti]] alad. Hilisem [[Liivimaa]] ([[läti keel|läti]] ''Vidzeme'') moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena [[Kuramaa]] (Vana-Liivimaa lääneosa) ja [[Eestimaa]] (algselt [[Taani]]le kuulunud hertsogkond).
[[Pilt:Schutzbrief.JPG|thumb|right|300px|Vana-Liivimaa valitsejate vapid 1556]]
26. rida ⟶ 25. rida:
Vana-Liivimaal polnud seega ühtset kõrgeimat võimu, ent [[1420. aastad|1420. aastatel]] tekkis ühtne [[Liivimaa maapäev|maapäev]] (valitsejate ja nende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes [[15. sajand]]i jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka [[maaisand]]ate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia).
 
Ametlikult oli Liivimaa [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ala, kuid [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] võim oli enamasti vaid formaalne. Suhted keisririigiga olid läbi keskaja kõikuvad ning need hakkasid tihenema [[15. sajand]]il. Vaieldamatult keisririigi osaks haaktihakati Liivimaad lugema aga alles [[16. sajand]]i I poolel, pärast seda, kui loodi [[keiserlik kammerkohus]] ([[1495]]), mille poole pöördusid ka liivimaalased; kõigist Liivimaa piiskoppidest ([[1521]]) ja [[Liivi ordu maameister|Liivimaa ordumeistrist]] ([[1526]]) said [[riigivürst]]id ning liivimaalased hakkasid osalema [[Riigipäev]]ade töös.
 
==Halduskorraldus==
===Liivimaa ordu===
[[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu]] valduste haldusjaotuse aluseks olid ordumaade jagunemine [[foogtkond]]adeks ja [[komtuurkond]]adeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud,. tahtsustTähtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond). Komtuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad oma valitsejatega. Vasalle oli ordualal kuni [[16. sajand]]ini vähe, välja arvatud Põhja–Eestis, kus nende käes oli juba Taani ajast alates valdav osa maast.
:Komtuurkonnad:[[Viljandi komtuurkond]], [[Tallinna komtuurkond]], [[Pärnu komtuurkond]], [[Kursi komtuurkond]], [[Lihula komtuurkond]], [[Paide komtuurkond]], [[Kuldīga komtuurkond]], [[Aluliina komtuurkond]], [[Dünaburgi komtuurkond]], [[Dobele komtuurkond]], [[Vindavi komtuurkond]], [[Võnnu komtuurkond]], [[Aizkraukle komtuurkond]], [[Dünamünde komtuurkond]], [[Miitavi komtuurkond]], [[Riia komtuurkond]], [[Sigulda komtuurkond]], [[Ruhja komtuurkond]].
:Foogtkonnad: [[Järva foogtkond]], [[Rakvere foogtkond]], [[Narva foogtkond]], [[Maasilinna foogtkond]], [[Vasknarva foogtkond]], [[Toolse foogtkond]], [[Karksi foogtkond]], [[Põltsamaa foogtkond]], [[Pöide foogtkond]], [[Rēzekne foogtkond]], [[Bauska foogtkond]], [[Kandava foogtkond]], [[Sēlpilsi foogtkond]], [[Grobiņa foogtkond]], [[Võnnu foogtkond]]. Territooriumite haldamise ja kontrollimise keskpunktideks olid [[komtuur]]ide ja [[foogt]]ide residentsid ning orduvasallide [[vasallilinnus]]ed (vt [[Eesti linnuste loend#Ordulinnused|Eesti linnuste loend]] ja [[Läti linnuste loend#Ordulinnused|Läti linnuste loend]]).
46. rida ⟶ 45. rida:
 
==Lagunemine==
Vana-Liivimaa hakkas lagunema [[1558]]. aastal, mil algas [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] I etapp [[Vene-Liivimaa sõda]] ja konföderatsiooni idaosa ([[Virumaa]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] okupeerisid [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] väed).
 
[[1559]]. aastal müüs [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] oma valdused [[Taani kuningas|Taani kuningale]], kes andis need oma vennale [[hertsog Magnus|Holsteini hertsog ja piiskop]] Magnusele]]. Formaalselt jäid need veel mõnda aega (Kuramaa kuni [[1583]]. aastani ja Saare-Lääne piiskopkond kuni [[1572]]. aastani) piiskopkondadeks, ent olid reaalselt [[Taani]]st vasallsõltuvuses oleva Magnuse valdusteks.
 
1559. aasta lõpul allutas Liivimaa ordu ja selle liikmeskonnale kuuluvad maa-alad end [[Leedu suurvürst]]ile. Sama aasta novembris alistusid lõplikult [[Rzeczpospolita|Poola]]le Riia peapiiskop ja ordu, Riia linn jäi kuni [[1581]]. aastani vormiliselt iseseisvaks, liitudes seejärel [[Rzeczpospolita]]ga.
63. rida ⟶ 62. rida:
*[[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik II]] poolt [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]]-lt ostetud [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond]], mida valitses tema vend [[Hertsog Magnus]]ele, kelle omandis oli [[Saaremaa]] ja [[Kuramaa]] ning [[Piltene]] piirkond.
 
*[[Poola-Leedu]]ga [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega novembris 1561, sekulariseeriti Liivimaa ordu valdused Kuramaal ja [[Riia peapiiskopkond]], [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu ning Poola kuningas [[Zygmunt II August]]i valduses oli Lõuna-Liivimaa ja kuninga vasallsõltuvuses [[Kuramaa hertsog]]i [[Gotthard Kettler]]i valduses: [[Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik]],. ainsanaAinsana keeldus Poola-Leedu ülemvõimust ja kaitsest Riia linn, mis [[1582]]. aastani jäi [[vabalinn]]a staatusse.
**[[Liivimaa rüütelkond|Lõuna-Eesti]] läks [[Rzeczpospolita]] võimu alla Üleväina-[[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnana]] (vt [[Poola aeg]]).
 
70. rida ⟶ 69. rida:
*[[Liivimaa sõda]]
*[[Vene-Liivimaa sõda]]
 
==Kirjandus==
*Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ Band 1]
 
== Välislingid ==
* [http://novaator.err.ee/603025/doktoritoo-vana-liivimaa-suure-rooma-keisririigi-osana "Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana"] ERR Novaator, 23. juuni 2017
 
{{Vana-Liivimaa}}