Ajavahemik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Lisaks igale inimesele tuttavatele ajavahemikele nagu "[[päev]]" (kahe päikesetõusu vaheline ajavahemik) või "[[aasta]]" (ajavahemik Päikese madalseisust (talvine pööripäev) kuni kõrgseisuni (suvine pööripäev) ning tagasi Päikese madalseisuni) mõõdetakse füüsikas aega näiteks [[sekund]]ites (radioaktiivse aine pooldumiseks kuluv aeg), bioloogias juurdekasvuühikutes ([[kude]]de juurdekasvuks kuluv aeg), [[nurgakraad]]ides (millega mõõdetakse Foucault' pendli abil Maa pöörlemist).
Tänapäeva füüsikas loetakse lühimaks ajavahemikuks füüsik [[Max Planck]]i järgi nimetatud [[Plancki aeg]]a (umbes 10<sup>−43</sup> s), mis vastavalt definitsioonile kujutab enesest väikseimat [[aegruumi]] osa ning pikimaks
[[Neuropsühholoogia]]s loetakse oluliseks ajavahemikuks "[[hetk]]e" ("[[silmapilk]]u"), mida mõistetakse kui subjektiivset [[olevik]]u tunnetust, mida inimene väljendab sõnaga 'nüüd'. Erinevate uurimistulemuste kokkuvõttena on selline ajavahemik umbes kolme sajandiku sekundi pikkune, mis umbes vastab kiirete keemiliste [[sünaps]]ide ärrituse ülekandeajale ehk sünaptilisele latentsusajale. Näiteks on inimene võimeline ajaliselt eritlema veel 0,03 sekundise kestusega mürade vaheldumist.
| |||