Vladimir Tšiž: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
16. rida:
Aastatel 1891–1916 oli [[Tartu ülikool]]i [[psühhiaatria]] professor ja õppetooli juhataja, psühhiaatriakateedri ja närvi- ja vaimuhaiguste kliiniku juhataja. Ta tuli Tartusse kuulsa Emil Kraepelini järglaseks, kuna Kraepelin saksakeelse teadlasena lahkus Tartust Heidelbergi. Tšiž parandas ravi- ja põetustingimusi ning edendas teaduslikku tegevust. Kõrvuti psühhiaatriaga luges füsioloogilise psühholoogia kursust. Luges regulaarselt ka eksperimentaalpsühholoogia loenguid ja juhendas doktoritöid, mis olid selgelt eksperimentaalpsühholoogia suunaga, näiteks: eksperimendid, mis olid seotud nahapuudutuse ruumilise mäluga; aktiivsete liigutuste mälu ja visuaalse mälu uuringud; võrdlev uurimus erinevate sotsiaalsete klasside naiste puute- ja maitsmismeelte kohta; pulsi ja hingamise muutumine erinevates psüühilistes seisundites; naha tundlikkuse eksperimentaalne uurimine. Tšiži kirjalik produktsioon on suur, peateosed kirjutatud vene keeles, paljud artiklid ilmunud aga ka prantsus- ja saksakeelsetes ajakirjades ja bülletäänides. Ta oli oma mees tollaste Euroopa tippteadlaste seas psühholoogia ja psühhiaatria vallas. Nimetatud uurimused hoidsid Tartu Ülikooli eksperimentaalse psühholoogia uurimist toimivana. See nimekiri iseloomustab hästi aga ka seda kuivõrd mittesüsteemsed olid Tšiži huvid. Mõned tema uurimustest, eriti aga sotsiaalsete faktorite mõju tajule, tekitas eelduse sarnaste probleemide populaarsuse kasvuks järgnevas psühholoogia ajaloos.
 
Tšiži tunti Eestis laialdaselt tänu tema vaimukatele avalikele loengutele, aga ka psühholoogiatundide kaudu Treffneri gümnaasiumis. Tema arvele võib kanda sadu uurimusi ja kümmekond monograafiat. 1902 ilmus Jurjevis esmakordselt ka tema „Psühhiaatriaõpik“, mida hiljem anti korduvalt uuesti välja Peterburist kuni Kiievini. 1904 tõusis Tšiž arstiteaduskonna dekaaniks. Tšiži käe alt kasvasid kuulsaks ka esimesed eesti soost psühhiaatrid ja psühholoogid. Need olid eeskätt Juhan Ottas, Juhan Luiga, Siegfried Talvik, kaudsemalt ka Konstantin Ramul. Vladimir Tšiži pärandi kirglik uurija, tundja ning eestvõitleja oli psühhiaater ja kirjanik Vaino Vahing (1940-20081940–2008).
 
Peale selle, et Tšiž oli maailmakuulsusega teadlane-psühhiaater, oli ta kuulus ka kirjandusilmas. Vladimir Tšiž oli kogenud klinitsist, hea pedagoog ning andekas psühhopatoloogiast kirjutaja ning ta on psühhiaatrina analüüsinud mitmete kirjanike, filosoofide ja teiste ajalooliste isikute elukäiku ja loomingut: [[Paul I]], [[Aleksei Araktšejev|Araktšejev]], [[Puškin]], [[Auguste Comte|Comte]], [[Nikolai Gogol|Gogol]], [[Dostojevski]], [[Ivan Turgenev|Turgenev]], [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]]. 2010. aastal andis Ilmamaa välja Tšiži raamatu "Kirjanik psühhiaatri silmis", millesse on kogutud tõlkeid Tšiži esinemistest ja uurimustest (Turgenevist, Gogolist, Puškinist ja Nietzchest). 
61. rida:
 
== Viited ==
* Allik, J. (2006). History of experimental psychology from an Estonian perspective. ''Psychological Research, 71''(6), 618-625618–625.
* Eesti Entsüklopeedia. (1996). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
* Kirjanik psühhiaatri silmis. (2010). Tallinn: Ilmamaa