Vedelikkromatograafia-massispektromeetria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
1. rida:
'''Vedelikkromatograafia-massispektromeetria''' (lühendatult '''LC/MS'''<ref name="test">[http://tera.chem.ut.ee/~ivo/Chrom/chrom_lc6_lcms.pdf Loengumaterjalid], Vedelikkromatograafia ja massispektromeetria loeng: LOKT.06.016.</ref>) on [[Analüütiline keemia|analüütilises keemias]] kasutatav [[meetod]], mis hõlmab [[Kõrgsurve-vedelikkromatograafia|vedelikkromatograafia]] (LC või HPLC) võimekust aineid üksteisest füüsiliselt eraldada ning [[massispektromeetria]] (MS) võimet tuvastada [[aine]]id [[mass]]i ja [[laeng]]u suhte (''m/z'') järgi.
 
==Seadmed==
===Vedelikkromatograaf===
{{Main|Vedelikukromatograafia}}
Vedelikkromatograafia on ainete eraldamise meetod. Erinevalt [[Gaasikromatograafia|gaasikromatograafiast]], mis ei sobi mittelenduvate ega termolabiilsete (kuuma käes lagunevate) molekulidega, suudab LC eraldada vägagi erinevaid orgaanilisi [[molekul]]e.<ref name="Primer">[http://ccc.chem.pitt.edu/wipf/Agilent%20LC-MS%20primer.pdf],Agilent Technologies (2001). "Basics of LC/MS".</ref>
 
===Massispektromeeter===
Massispektromeeter on universaalne [[detektor]] LC jaoks.<ref name="Niessen">W. M. A. Niessen (1999). "Liquid Chromatography-Mass Spectrometry" Second Edition, Revised and Expanded.</ref> MS-i tööpõhimõte seisneb selles, et molekulid ioniseeritakse ning tekkinud [[ioonid]] sorteeritakse massi ja laengu suhte (''m/z'') alusel. Sellele järgneb ioonide kvantitatiivne tuvastamine. Kaks põhilist komponenti selles protsessis on ioonallikad, mis ioniseerivad molekule, ja [[massianalüsaator]], mis sorteerib ioone.<ref name="Primer" /> MS võimaldab madalaid avastuspiire (vähim analüüdi sisaldus proovis, mida saab usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida), lisaks saab [[analüüt]]e identifitseerida ja hinnata kromatograafiliste piikide ([[kromatogramm]]ile tekkivad kohalikud maksimumid) puhtust (kas piik sisaldab peale analüüdi ka teisi aineid).<ref name="Niessen" />
 
===Ioonallikad===
15. rida:
 
Tänapäeval kasutatakse enamasti LC/MS-i liidestamiseks atmosfäärirõhulist ionisatsiooni (API). Selle kasutuselevõtt suurendas oluliselt LC/MS-i analüütide hulka. API tehnikatega analüüdid esmalt ioniseeritakse ning seejärel toimub ioonide eemaldamine neutraalsetest molekulidest elektrostaatiliselt ja mehaaniliselt. Levinuimad API seadmed on: [[elektropihustus-ionisatsioon]] (ESI), [[atmosfäärirõhuline keemiline ionisatsioon]] (APCI) ja [[atmosfäärirõhuline fotoionisatsioon]] (APPI).<ref name="Primer" />
Enamik LC/MS analüüse, mis on tänapäeval kasutusel, korraldatakse ESI või APCI-ga.<ref name="Ardrey">Bob Ardrey (2004). "Liquid Chromatography-Mass Spectrometry: an introduction".</ref>
 
===Massianalüsaatorid===
21. rida:
 
==Rakendused==
LC/MS-iga saab analüüsida termolabiilseid analüüte, mis ei sobi [[Gaasikromatograafia-massispektromeetria|gaasikromatoraafia-massispektromeetria]] jaoks. See võimaldab analüüsida mitteaurustuvaid analüüte ning analüüdid ei vaja [[derivatiseerimine|derivatiseerimist]].<ref name="Niessen" /> LC/MS sobib paljudeks rakendusteks, mida kasutatakse alates [[farmaatsia]]st kuni keskkonnaanalüüsideni. LC/MS-i võime tuvastada paljusid komponente suure tundlikkuse ja spetsiifilisusega on muutnud selle populaarseks paljudel aladel. Näiteks võimaldab see tuvastada [[molekulmass]]e ning annab infot struktuuri kohta. LC/MS leiab kasutust farmaatsias, [[biokeemia]]s, kliinikumis, [[toiduainetööstus]]es, keskkonnaanalüüsides jne.<ref name="Primer" /> MS on hea [[ravim]]ite [[metabolism]]i ning produkti stabiilsuse uurimiseks, looduslike produktide tuvastamisel ja [[kohtuekspertiis]]i analüüsides – kõikjal, kus struktuuriline selgus ja tuvastamine on vajalik.<ref name="WSM">R. Willoughby, E. Sheehan, S. Mitrovich (2002). "A Global View of LC/MS: How to Solve Your Most Challenging Analytical Problems" Second Edition.</ref> Analüüsid hõlmavad nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid määramisi. Analüütideks võivad olla nii suure kui ka väikese molekulmassiga ained, sealhulgas sünteetilised [[polümeer]]id, biopolümeerid, keskkonna saasteained, farmatseutilised ühendid (ravimid ja nende metaboliidid) ning [[looduslikud ühendid]]. Üldiselt on see kasutusel kõikide analüütide jaoks, mis võivad esineda keerulistes maatriksites. Erinevate rakenduste jaoks on vajalikud erinevad LC/MS liidesed, millest kahtlemata kõige levinumad on ESI ja APCI.
Põhiliselt jagunevad rakendused kahte rühma:
*analüüdi identifitseerimine
58. rida:
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="test">[http://tera.chem.ut.ee/~ivo/Chrom/chrom_lc6_lcms.pdf Loengumaterjalid], Vedelikkromatograafia ja massispektromeetria loeng: LOKT.06.016.</ref>
<ref name="Primer">[http://ccc.chem.pitt.edu/wipf/Agilent%20LC-MS%20primer.pdf],Agilent Technologies (2001). "Basics of LC/MS".</ref>
<ref name="Niessen">W. M. A. Niessen (1999). "Liquid Chromatography-Mass Spectrometry" Second Edition, Revised and Expanded.</ref>
<ref name="Ardrey">Bob Ardrey (2004). "Liquid Chromatography-Mass Spectrometry: an introduction".</ref>
<ref name="WSM">R. Willoughby, E. Sheehan, S. Mitrovich (2002). "A Global View of LC/MS: How to Solve Your Most Challenging Analytical Problems" Second Edition.</ref>
}}
<references />