Hüdrolüüs: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
14. rida:
[[Dissotsiatsioonikonstant|Dissotsiatsioonikonstandi]] saab tuletada seosest:
K<sub>a</sub> = ([H<sub>3</sub>O<sup>+</sup>][NH<sub>3</sub>][OH<sup>-</sup>])/([NH<sub>4</sub><sup>+</sup>][OH<sup>-</sup>]) = K<sub>w</sub>/K<sub>b</sub> = 5,7e-10
Sellest järeldub, et saadud lahus on happeline. Kui on teada ka kontsentratsioonid, on võimalik arvutada ka täpne pH väärtus.<ref>[http://www.science.uwaterloo.ca/~cchieh/cact/c123/salts.html Hydrolysis - acidic, basic, and neutral saltsname="t65Lk" ]</ref>
 
Tugevate hapete ja aluste soolad ei hüdrolüüsu, kuna võimalikeks saadusteks oleksid vastavalt tugev hape ja tugev alus, mis mõlemad dissotsieeruvad vees täielikult. Seega peab keskkond jääma neutraalseks. <ref>[http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/4_h%FCdrol%FC%FCs.html CRJG õppematerjalid,name="2XfBm" hüdrolüüs]</ref>
 
===Estrid ja amiidid===
23. rida:
Aluselises keskkonnas on eelistatud nukleofiiliks hüdroksiidioon, mis ründab [[Elektrofiil|elektrofiilset]] karbonüülrühma süsinikku, lõhkudes sellega π-sideme ja luues tetraeedrilise vaheühendi. Vaheühend laguneb, moodustades taas karbonüülrühma C=O sideme, mille käigus lahkub [[alkoksürühm]] RO<sup>-</sup> (joonisel <sup>-</sup>OMe e. metoksürühm). Moodustub karboksüülhape. Kuna tegemist on aluselise keskkonnaga, loovutab tekkinud karboksüülhape oma happelise vesiniku alkoksürühmale, moodustades alkoholi.
 
Happe-katalüütiline estri hüdrolüüs on [[Fisheri esterdamine|Fischeri esterdamise]] pöördprotsess.<ref>[http://masterorganicchemistry.com/reaction-guide/hydrolysis-of-esters-to-carboxylic-acids-with-aqueous-acid/ Hydrolysisname="INHGG" of esters to carboxylic acids with aqueous acid]</ref> Happelises keskkonnas toimub kõigepealt karbonüülrühma protoneerimine, mis muudab karbonüülrühma elektrofiilsemaks. Seekord on nukleofiiliks vee molekulis olev hapnik, mis ründab karbonüülrühma süsinikku ja moodustub tetraeedriline vaheühend. Karbonüülrühmaga liitunud vesi kaotab laengu neutraliseerimisel ühe prootoni ning molekulist lahkub alkoksürühm. See võimaldab karbonüülrühma süsinikul taastada kaksiksideme hapnikuga, mille küljest lahkuv prooton taastab happelise katalüsaatori. Happelises keskkonnas on nii happe kui ka alkoholi molekulid protoneeritud.<ref>[http://www.chem.ucalgary.ca/courses/351/Carey5th/Ch20/ch20-3-3-1.html Chaptername="ieTUh" 20: Carboxylic Acid Derivatives. NucleophilicAcyl Substitution]</ref><ref>[http://koolielu.ee/waramu/view/1-9ae13048faf0c01de98adfbf9ba1428339145496 Katrinname="7OMZQ" Soika „Estrite leeliseline hüdrolüüs“]</ref>
 
[[image:estri hüdrolüüs.png]]
35. rida:
Elusates süsteemides leiavad enamus biokeemilistest reaktsioonidest (sealhulgas ka ATP hüdrolüüs) aset [[Ensüüm|ensüümide]] katalüüsil. Ensüümid võimaldavad hüdrolüüsuda valkudel, rasvadel, õlidel ja süsivesikutel.
 
Amiidid annavad hüdrolüüsi käigus [[Karboksüülhapped|karboksüülhape]] ja sõltuvalt struktuurist kas [[Amiinid|amiini]] või [[Ammoniaak|ammoniaagi]]. Karboksüülhape võtab veest hüdroksiidiooni ja amiin (või ammoniaak) vesinikiooni. [[Peptiidid]] annavad hüdrolüüsi käigus [[aminohapped|aminohappeid]].<ref>Martin RB. (1998) name="Free energies and equilibria of peptide bond hydrolysis and formationxhIWL", ''Biopolymers'', '''45''', 351–353.</ref>
 
:[[image:amide hydrolysis.svg]]
56. rida:
===Metallioonid===
 
Metallioonid on [[Lewis'i happed ja alused|Lewis'i happed]] ja moodustavad vesilahustes hüdraatkattega ioone põhivalemiga M(H<sub>2</sub>O)<sub>n</sub><sup>m+</sup>.<ref>Burgess, J.name="cj4Gq" ''Metal ions in solution'', (1978) Ellis Horwood, New York</ref><ref>{{cite book | last name="7qJ9Q" Richens | first =D. T. | title = The chemistry of aqua ions : synthesis, structure, and reactivity : a tour through the periodic table of the elements | publisher = Wiley | year = 1997 | isbn = 0-471-97058-1}}</ref>
Hüdraatkattega ioonid on võimelised rohkemal või vähesemal määral hüdrolüüsuma. Hüdrolüüsi esimene samm järgib tavaliselt valemit M(H<sub>2</sub>O)<sub>n</sub><sup>m+</sup> + H<sub>2</sub>O = M(H<sub>2</sub>O)<sub>n-1</sub>(OH)<sup>(m-1)+</sup> + H<sub>3</sub>O<sup>+</sup>
Sellest järeldub, et [[Brønsted-Lowry happe-alus teooria]] järgi on hüdraatkattega katioonid happed. Happelisus tuleneb sellest, et positiivselt laetud metallioon nõrgendab seondunud vee molekulis O-H sidet, mis muudab prootoni vabanemise suhteliselt lihtsaks.
 
Selle reaktsiooni [[dissotsiatsioonikonstant]] pK<sub>a</sub> on enam-vähem lineaarses seoses metalliooni massi-suuruse suhtega.<ref name="bm">Baes, C.F.; Mesmer, R.E. The Hydrolysis of Cations, (1976),Wiley, New York</ref> Väikeste laengutega ioonid nagu Na<sup>+</sup> on väga nõrgad happed, millel hüdrolüüsi ulatus on peaaegu olematu. Suurtel kahevalentsetel ioonidel nagu Ca<sup>2+</sup>, Zn<sup>2+</sup>, Sn<sup>2+</sup> ja Pb<sup>2+</sup> on pK<sub>a</sub> väärtus ligikaudu 6 või enam ja neid ei liigitata seetõttu tavaliselt hapete alla, aga väiksed kahevalentsed ioonid nagu Be<sup>2+</sup> võivad omada palju madalamaid pK<sub>a</sub> väärtuseid. Kolmevalentsed ioonid nagu Al<sup>3+</sup> ja Fe<sup>3+</sup> on nõrgad happed, mille pK<sub>a</sub> väärtused on võrreldavad etaanhappega.
 
Hüdrolüüsi saab ka [[Le Chatelier' printsiip|tagasi tõrjuda]], kui lisada lahusele mõnda tugevat hapet, mis teeb lahuse happelisemaks ja nihutab hüdrolüüsi tasakaalu hüdraatiooni tekkimise suunas.
66. rida:
*[[Ensümaatiline hüdrolüüs]]
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="bm">Baes, C.F.; Mesmer, R.E. The Hydrolysis of Cations, (1976),Wiley, New York</ref>
<ref name="t65Lk">[http://www.science.uwaterloo.ca/~cchieh/cact/c123/salts.html Hydrolysis – acidic, basic, and neutral salts ]</ref>
<ref name="2XfBm">[http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/4_h%FCdrol%FC%FCs.html CRJG õppematerjalid, hüdrolüüs]</ref>
<ref name="INHGG">[http://masterorganicchemistry.com/reaction-guide/hydrolysis-of-esters-to-carboxylic-acids-with-aqueous-acid/ Hydrolysis of esters to carboxylic acids with aqueous acid]</ref>
<ref name="ieTUh">[http://www.chem.ucalgary.ca/courses/351/Carey5th/Ch20/ch20-3-3-1.html Chapter 20: Carboxylic Acid Derivatives. NucleophilicAcyl Substitution]</ref>
<ref name="7OMZQ">[http://koolielu.ee/waramu/view/1-9ae13048faf0c01de98adfbf9ba1428339145496 Katrin Soika „Estrite leeliseline hüdrolüüs“]</ref>
<ref name="xhIWL">Martin RB. (1998) "Free energies and equilibria of peptide bond hydrolysis and formation", ''Biopolymers'', '''45''', 351–353.</ref>
<ref name="cj4Gq">Burgess, J. ''Metal ions in solution'', (1978) Ellis Horwood, New York</ref>
<ref name="7qJ9Q">{{cite book | last = Richens | first =D. T. | title = The chemistry of aqua ions : synthesis, structure, and reactivity : a tour through the periodic table of the elements | publisher = Wiley | year = 1997 | isbn = 0-471-97058-1}}</ref>
}}
 
[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]