Hüdrolüüs: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
[[Dissotsiatsioonikonstant|Dissotsiatsioonikonstandi]] saab tuletada seosest:
K<sub>a</sub> = ([H<sub>3</sub>O<sup>+</sup>][NH<sub>3</sub>][OH<sup>-</sup>])/([NH<sub>4</sub><sup>+</sup>][OH<sup>-</sup>]) = K<sub>w</sub>/K<sub>b</sub> = 5,7e-10
Sellest järeldub, et saadud lahus on happeline. Kui on teada ka kontsentratsioonid, on võimalik arvutada ka täpne pH väärtus.<ref
Tugevate hapete ja aluste soolad ei hüdrolüüsu, kuna võimalikeks saadusteks oleksid vastavalt tugev hape ja tugev alus, mis mõlemad dissotsieeruvad vees täielikult. Seega peab keskkond jääma neutraalseks. <ref
===Estrid ja amiidid===
23. rida:
Aluselises keskkonnas on eelistatud nukleofiiliks hüdroksiidioon, mis ründab [[Elektrofiil|elektrofiilset]] karbonüülrühma süsinikku, lõhkudes sellega π-sideme ja luues tetraeedrilise vaheühendi. Vaheühend laguneb, moodustades taas karbonüülrühma C=O sideme, mille käigus lahkub [[alkoksürühm]] RO<sup>-</sup> (joonisel <sup>-</sup>OMe e. metoksürühm). Moodustub karboksüülhape. Kuna tegemist on aluselise keskkonnaga, loovutab tekkinud karboksüülhape oma happelise vesiniku alkoksürühmale, moodustades alkoholi.
Happe-katalüütiline estri hüdrolüüs on [[Fisheri esterdamine|Fischeri esterdamise]] pöördprotsess.<ref
[[image:estri hüdrolüüs.png]]
35. rida:
Elusates süsteemides leiavad enamus biokeemilistest reaktsioonidest (sealhulgas ka ATP hüdrolüüs) aset [[Ensüüm|ensüümide]] katalüüsil. Ensüümid võimaldavad hüdrolüüsuda valkudel, rasvadel, õlidel ja süsivesikutel.
Amiidid annavad hüdrolüüsi käigus [[Karboksüülhapped|karboksüülhape]] ja sõltuvalt struktuurist kas [[Amiinid|amiini]] või [[Ammoniaak|ammoniaagi]]. Karboksüülhape võtab veest hüdroksiidiooni ja amiin (või ammoniaak) vesinikiooni. [[Peptiidid]] annavad hüdrolüüsi käigus [[aminohapped|aminohappeid]].<ref
:[[image:amide hydrolysis.svg]]
56. rida:
===Metallioonid===
Metallioonid on [[Lewis'i happed ja alused|Lewis'i happed]] ja moodustavad vesilahustes hüdraatkattega ioone põhivalemiga M(H<sub>2</sub>O)<sub>n</sub><sup>m+</sup>.<ref
Hüdraatkattega ioonid on võimelised rohkemal või vähesemal määral hüdrolüüsuma. Hüdrolüüsi esimene samm järgib tavaliselt valemit M(H<sub>2</sub>O)<sub>n</sub><sup>m+</sup> + H<sub>2</sub>O = M(H<sub>2</sub>O)<sub>n-1</sub>(OH)<sup>(m-1)+</sup> + H<sub>3</sub>O<sup>+</sup>
Sellest järeldub, et [[Brønsted-Lowry happe-alus teooria]] järgi on hüdraatkattega katioonid happed. Happelisus tuleneb sellest, et positiivselt laetud metallioon nõrgendab seondunud vee molekulis O-H sidet, mis muudab prootoni vabanemise suhteliselt lihtsaks.
Selle reaktsiooni [[dissotsiatsioonikonstant]] pK<sub>a</sub> on enam-vähem lineaarses seoses metalliooni massi-suuruse suhtega.<ref name="bm"
Hüdrolüüsi saab ka [[Le Chatelier' printsiip|tagasi tõrjuda]], kui lisada lahusele mõnda tugevat hapet, mis teeb lahuse happelisemaks ja nihutab hüdrolüüsi tasakaalu hüdraatiooni tekkimise suunas.
66. rida:
*[[Ensümaatiline hüdrolüüs]]
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="bm">Baes, C.F.; Mesmer, R.E. The Hydrolysis of Cations, (1976),Wiley, New York</ref>
<ref name="t65Lk">[http://www.science.uwaterloo.ca/~cchieh/cact/c123/salts.html Hydrolysis – acidic, basic, and neutral salts ]</ref>
<ref name="2XfBm">[http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/4_h%FCdrol%FC%FCs.html CRJG õppematerjalid, hüdrolüüs]</ref>
<ref name="INHGG">[http://masterorganicchemistry.com/reaction-guide/hydrolysis-of-esters-to-carboxylic-acids-with-aqueous-acid/ Hydrolysis of esters to carboxylic acids with aqueous acid]</ref>
<ref name="ieTUh">[http://www.chem.ucalgary.ca/courses/351/Carey5th/Ch20/ch20-3-3-1.html Chapter 20: Carboxylic Acid Derivatives. NucleophilicAcyl Substitution]</ref>
<ref name="7OMZQ">[http://koolielu.ee/waramu/view/1-9ae13048faf0c01de98adfbf9ba1428339145496 Katrin Soika „Estrite leeliseline hüdrolüüs“]</ref>
<ref name="xhIWL">Martin RB. (1998) "Free energies and equilibria of peptide bond hydrolysis and formation", ''Biopolymers'', '''45''', 351–353.</ref>
<ref name="cj4Gq">Burgess, J. ''Metal ions in solution'', (1978) Ellis Horwood, New York</ref>
<ref name="7qJ9Q">{{cite book | last = Richens | first =D. T. | title = The chemistry of aqua ions : synthesis, structure, and reactivity : a tour through the periodic table of the elements | publisher = Wiley | year = 1997 | isbn = 0-471-97058-1}}</ref>
}}
[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]
|