Ava peamenüü

Muudatused

P
parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
! bgcolor="#73FB97" colspan=2 | Parimad allikad
|-
| bgcolor="#ffeedd" colspan=2 | Sisaldus 100 g kohta:<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 04.01.2011| Keel = inglise}}</ref><br>
|}
'''A-vitamiin''' on [[retinool]]itaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete [[biomikromolekul]]ide rühm ja asendamatu [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv vitamiin]]. A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks, [[luu]] kasvuks ja [[nägemine|nägemisteravuse]] hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina.<ref>[[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]], name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigusedyiHhp", [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]], [[2008]]</ref> A-vitamiin on mikrokogustes igapäevaselt vajalik osa [[organism]]ide mitmete normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimiseks. A-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid.
 
==Keemiline struktuur ja omadused==
 
==Nomenklatuur==
*IUPAC nimetus - ''(2E,4E,6E,8E)-3,7-Dimethyl-9-(2,6,6-trimethyl-1-cyclohexen-1-yl)-2,4,6,8-nonatetraen-1-ol'' (retinool)
 
===Vananenud terminid===
 
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]]- [[V04CB01]]
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC<sub>vet</sub>-kood]]- [[QV04CB01]].<ref>[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code name=QV04CB01 Veebiversioon (vaadatud"uKgxA" 16.08.2013)]</ref>
 
==Saamine ja depood==
==Biofunktsioonid==
===Reproduktsioon===
A-vitamiinil ja selle vormidel on steroidhormoonilaadne biotoime. A-vitamiinist (geneeriline nimetus) sõltuvad inimorganismis ka sigivus (reproduktsioonivõime): [[spermatogenees]], [[ovogenees]], samuti mõjutab A-vitamiin [[platsenta]] ja embrüonaalset arengut.<ref>[[M. Zilmer]],name="sN6Vi" [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]], '' Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.'', [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]], [[2008]]</ref>
 
==Vaegus==
A-vitamiini avastuslugu algas aastal [[1906]], kui [[Frederick Gowland Hopkins]]i katsed rottidega näitasid, et peale [[valgud|valkude]], [[rasvad]]e ja [[süsivesikud|süsivesikute]] vajavad katseloomad kasvuks, arenguks, paljunemiseks ning tervena püsimiseks veel mingeid tundmatuid toitaineid.
 
*[[1913]]. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult [[Elmer Verner McCollum]] ja [[Marguerite Davis]] [[Wisconsin-Madisoni ülikool]]ist ning [[Lafayette Benedict Mendel]] ja [[Thomas Burr Osborne]] "Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaamas" ([[Yale'i ülikool]]i lõpetanud).<ref>Richard D. Semba, [http://books.google.ee/books?idname=ZvGy-_1J09cC&pg=PA34&dq=Francois+Magendie&hl=et&sa=X&ei=WPYMUvCGM8TOtAbYkoGoDg&redir_esc=y#v=onepage&q=Francois%20Magendie&f=false "The Vitamin A Story: Lifting the Shadow of DeathLEwIT" Google``i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)], World Review of Nutrition and Dietetics, toimetaja B. Koletzko, köide 104, lk 78, 2012, ISBN 978-3-318-02188-2</ref>
Äsja oli avastatud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A" (1918). Aastal [[1920]] nimetati aine [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul A-vitamiiniks.
*A-vitamiini keemilise struktuuri esmakirjeldajaks ([[1932]]) loetakse [[Paul Karrer]]i.
*[[1935]] eraldas Wald pleegitatud [[võrkkest]]adest A-vitamiini [[vitameer]]i [[retinaal]]i.<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?idname=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]iZoO8", 2nd, lk 17 , 2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) <small> (inglise keeles)</small></ref>
*[[1937]]. aastal eraldasid ja kristalliseerisid selle aine [[Harry Holmes]] ja [[Ruth Corbet]]. A-vitamiini sünteesimeetodid koostasid [[Taani]] keemikud [[David Adriaan van Dorp]] ja [[Jozef Ferdinand Arens]] [[1946]]. aastal ning [[Otto Isler]] koos kolleegidega [[1947]]. aastal.<ref> name=Semba>{{cite"yAsQx" journal|last=Semba|first=Richard|title=On the 'Discovery' of Vitamin A.|journal=Annals of Nutrition and Metabolism|year=2012|volume=61|issue=3|pages=192–198|doi=10.1159/000343124}}</ref>
 
==Vaata ka==
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 04.01.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="yiHhp">[[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]], "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]], [[2008]]</ref>
<ref name="uKgxA">[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QV04CB01 Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)]</ref>
<ref name="sN6Vi">[[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]], '' Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.'', [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]], [[2008]]</ref>
<ref name="LEwIT">Richard D. Semba, [http://books.google.ee/books?id=ZvGy-_1J09cC&pg=PA34&dq=Francois+Magendie&hl=et&sa=X&ei=WPYMUvCGM8TOtAbYkoGoDg&redir_esc=y#v=onepage&q=Francois%20Magendie&f=false "The Vitamin A Story: Lifting the Shadow of Death" Google``i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)], World Review of Nutrition and Dietetics, toimetaja B. Koletzko, köide 104, lk 78, 2012, ISBN 978-3-318-02188-2</ref>
<ref name="iZoO8">[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 17 , 2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) <small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="yAsQx">name=Semba>{{cite journal|last=Semba|first=Richard|title=On the 'Discovery' of Vitamin A.|journal=Annals of Nutrition and Metabolism|year=2012|volume=61|issue=3|pages=192–198|doi=10.1159/000343124}}</ref>
}}
 
==Välislingid==
74 879

muudatust