'''Jürgen Habermas''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1929]] [[Düsseldorf]]is) on saksa [[filosoof]] ja [[sotsioloog]], [[Frankfurdi filosoofiakoolkond|Frankfurdi filosoofiakoolkonna]] teise laine väljapaistvamaid filosoofe.
Habermasi on olnud mõjustatud [[Hegel]]isti (hiljem [[Kant]]isti), [[Marx]]isti, WittgensteinistWittgensteini ja ParsonsistParsonsi töödest. Ta esindab [[kriitiline teooria|kriitilist teooriat]] ja [[pragmatism]]i. Ta on arvatavasti kõige rohkem tuntud oma [[kommunikatiivne ratsionaalsus|kommunikatiivse ratsionaalsuse]] ja [[avalikkus]]e kontseptsioonide teooria poolest. Tema töö keskendub [[ühiskonnateooria]] ja [[epistemoloogia]] alustele, [[arenenud kapitalism|arenenud kapitalistlike]] [[ühiskond]]ade ja [[demokraatia]] analüüsimisele, [[õigusriik|õigusriigile]] ühiskonna arengu kontekstis ning tänapäeva, eriti [[Saksamaa]] [[poliitika]]le. Habermasi teoreetilise süsteemi eesmärk on avaldada võimalused ratsionaalseks ja kriitiliseks suhtluseks, mis kaasaja [[institutsioon]]ides on varjatud, ning inimkonna võimes kindlaks teha ja järgida ratsionaalseid huvisid. Üks Habermasi tuntud töödest käsitleb [[modernsus]]e kontseptsiooni, mis käsitleb arutelu [[ratsionaliseerumine|ratsionaliseerumise]] üle, mille esimesena käivitas [[Max Weber]]. Kuigi Habermasi on mõjutanud ameerika pragmatism, sotsiaalse tegevuse teooria ja isegi [[poststrukturalism]], on tema paljud kesksed tõekspidamised jäänud olemuselt üldjoontes [[marksism|marksistlikeks]]. Ülemaailmsete küsitluste järgi on Habermas üks tänapäeva juhtivaid intellektuaale.
