Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 13 baiti, 2 aasta eest
resümee puudub
'''Heliplaadiks''' nimetatakse [[Ketas|kettakujulist]] enamasti [[plastmass|plast]]ist [[helikandja]]t.
 
Aegade jooksul on heliplaadi salvestuskihina kasutatud ka mitmesuguseid metalle. Enam levinud [[helisalvestus]]<nowiki/>m<nowiki></nowiki>eetodidmeetodid on mehaaniline salvestusviis ning uuem, "digitaalse ajastuga" saabunud optiline salvestusviis.{{lisa viide}} Esimesed eestikeelsed heliplaadid salvestati 1906. aastal hotellis Kommerts Riia tänaval Tartus.<ref>[[1961]], [[ERR]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/matk-kergemuusika-minevikku-mis-teid-huvitab-01-142654 "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku"] , saadetejuht ja toimetaja [[Ülo Vinter]], saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja [[Harri Kõrvits]], laulja [[Artur Rinne]] ja [[RAM]]-i laulja [[Georg Metssalu]]. 26' 50"</ref>
 
== Mehaaniline salvestusviis ==
Mikrokiriplaadi vagu on kuni 45 μm laiune. Plaadile mahub keskmiselt 8 ... 12 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul ühekülje mängimiskestuseks kuni 18 minutit ja 30 cm läbimõõdu puhul isegi üle 30 minuti. Selliste vao mõõtmete puhul on heli taasesitamine mõeldav vaid astla väikese survejõu juures (helipea konstruktsioonist olenevalt 70...5 mN, see on 7...0,5 grammi) ja elektrilise helipea vahendusel.
 
=== PainuvPainduv heliplaat ehk lastik ===
Painduvat heliplaati ehk lastikut kasutati tema omaduste ja odavuse tõttu heliajakirjadega kaasa antud muusika jaoks. Õhukesele plastfooliumile pressitud nn mikrokiri-heliplaadid, mis annavad edasi praktiliselt vinüliitplaatide helikvaliteedi, kuid on ruumisäästlikumad, kergemad ja odavamad valmistada.
 
== Vaata ka ==
* [[Grammofoniplaat]], [[hologramm]]
* [[CD (andmekandja)|CD]], [[DVD]], [[BRD]]
* [[Videoplaat]]