Sotsioloogialabori rajaja ja juhataja oli [[Ülo Vooglaid]].
Labor korraldas kuulsaks saanud [[Kääriku]] seminare, millel osalesid tollased [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] juhtivad sotsioloogid [[Leningrad]]ist ja [[Moskva]]st ([[Vladimir Jadov]], [[Boriss Firsov]], [[Juri Levada]], [[Igor Kon]], [[Andrei Zdravomõslov]] jt). Seminaride materjalid anti välja aastatel 1967–1969 ilmunud kogumikes "Kääriku I–III".<ref>Rämmer, Andu; Kalmus, Veronika; Käärik, Henn 2015. Academia sociologicae 25. ''Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi'' 43. Tartu: TÜ Kirjastus, 8–39 (lk 15–16).</ref>
Labori teadusliku töö kohta on Ü.Ülo Vooglaid muuhulgas märkinud, et: "Tänu prof. [[Mihhail Makarov]]i ja prof. [[Juri Lotman]]i töödele õnnestus laboris neil aastatel rajada eesmärgistatud protsesside üldteooria alused"."<ref>Vooglaid 1998: 82.</ref>
Labor korraldas üritusi ka Tartu lähedal Tüüstre talus, seal paiknes ka labori arhiiv.<ref>[http://ylokool.com/varia/ulo-vooglaiule-ei-ole-ukskoik-mis-eestist-saab/ [[Maris Balbat]]i intervjuu Ülo Vooglaiuga, 2005.]</ref>
1975. aastal sotsioloogialabor suleti ja Ülo Vooglaid heideti [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]]-st välja.<ref>Balbat 2005.</ref>
