Neuroteadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
1. rida:
{{mitte segi ajada|[[neuroloogia]]ga}}
[[Pilt:GolgiStainedPyramidalCell.jpg|pisi|Golgi meetodil värvitud närvirakk.]]
'''Neuroteadus''' on teadusharu, kus uuritakse [[närvisüsteem]]i, selle [[anatoomia|anatoomiat]], [[füsioloogia]]t, [[biokeemia]]t ja [[molekulaarbioloogia]]t ning nende seoseid [[käitumine|käitumise]] ja [[õppimine|õppimisega]].<ref
Neuroteaduse peamine valdkond on [[neurobioloogia]], kuid see on tihedalt seotud ka selliste valdkondadega nagu [[keemia]], [[arvutitehnika]], [[matemaatika]], [[keeleteadus]] ja [[meditsiin]]. Tänu tehnika arengule on neuroteaduse uurimisala väga suureks kasvanud, hõlmates nii üksikute [[neuron]]ite molekulaarseid uuringuid kui ka [[aju]] sensoorsete ja motoorsete ülesannete kaardistamist.<ref name="Kandel"
==Ajalugu==
Nii meditsiini kui ka neuroteaduse alguse kohaks ja ajaks võib lugeda [[Vana-Egiptus|Vana-Egiptust]] umbes 3000 eKr, mil vaaraode ravimiseks kasutati [[prognostika|prognostikat]] ja [[Operatsioon (kirurgia)|operatsioone]]. [[Palsameerimine|Palsameerimise]] käigus õppisid egiptlased tundma inimese anatoomiat ja uurima [[neurotraumatoloogia|neurotraumatoloogilisi]] haavu. Tõenäoliselt õpetati esimesena meditsiini ja aju vereringet Egiptuse Aleksandria koolis. <ref name="ibro"
Süda ja mõistus olid Vana-Egiptuse meditsiinis sünonüümid. [[Depressioon|Depressiooni]] kirjeldati kui "südame palavikku", "südame kuivust", "südame kukkumist" või "mõistuse põlvitamist". [[Kahuni papüürus]] kirjeldab hüsteerilist haigust: "naine värvitud hammaste ja lõuaga ei tea oma suud" ja "naine, kes armastab voodit, ta ei tõuse ja ei raputa seda". Papüürusel kirjeldatakse ka ravimeetodeid, mis ei erine oluliselt tänapäevastest ravimeetoditest. [[Philae]] saarel asus tempel, kus tegeleti [[füsioteraapia]]ga läbi [[inkubatsioon|inkubatsiooni]] ja "templiune". Templis viibimise ajal nähtud unenägusid tõlgendati psühholoogilis-religioossetel viisidel.
26. rida:
* [[Kliinilised neuroteadlased]] – psühhiaatrid, neuroloogid ja teised meditsiinilised spetsialistid – kasutavad uuringute tulemusi, et töötada välja diagnostilisi meetodeid, kuidas ravida ja hoida ära närvihaigusi. Aju uurimine annab lootust mõista ja ravida [[insult|insulti]], [[skisofreenia|skisofreeniat]], [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõbe]] ja teisi haigusi.
Uued arvutisüsteemid võimaldavad neuroteadlastel modelleerida mudeleid neuronitest ja nende seostest ajus. Tänu sellele on [[arvutiprogramm|arvutiprogrammidel]] võimalik saada aru inimeste kõnest ja vastata küsimustele.<ref
===Kognitiivne neuroteadus===
35. rida:
20. sajandi alguses nimetas [[Charles Spearman]] [[üldine kognitiivne võime|üldise kognitiivse võime]] – g (ingl ''general cognitive ability''), mida eelistatakse sõnale "[[intelligents]]".
Juba psühholoogia algus-aegadest alates on uuritud loomuse ja kasvatuse mõju g-le. Aasta enne [[Gregor Mendel]]i [[Mendeli seadused|pärinevusseaduste]] publitseerimist avaldas [[Francis Galton]] kahest artiklist koosneva seeria kõrgest intelligentsist ja teistest kognitiivsetest võimetest. Sellest kasvas hiljem välja esimene raamat pärinevusest ja kognitiivsetest oskustest ("Hereditary Genius: An Inquiry into Its Laws and Consequences", 1869). 1920. aastatel uuriti esimakordselt kaksikuid ja lapsendatud isikuid, keskendudes nende üldisele kognitiivsele võimele. <ref
===Neuroteadus molekulaarsel ja rakulisel tasemel===
47. rida:
Suurim neuroteadlasi ühendav organisatsioon on 1969. aastal asutatud [[SFN]] (''Society of Neuroscience''), millel on rohkem kui 40 000 liiget 83 riigist üle kogu maailma. Nad korraldavad igal aastal erinevas USA linnas konverentsi, kust võtavad osa nii teadlased ja üliõpilased kui ka haridusasutused, rahastamisfondid, kirjastajad ja sajad firmad, mis pakuvad teadlastele oma tooteid.
Muud suured neuroteadustele pühendatud organisatsioonid on näiteks [[IBRO]] (''International Brain Research Organization'') ja [[FENS]] (''Federation of European Neuroscience Societies''). FENS ühendab 32 sellist riiklikku organisatsiooni nagu Suurbritannias ''British Neuroscience Assosciation'', Saksamaal ''Neurowissenschaftliche Gesellschaft'' ja Prantsusmaal ''Societé des Neurosciences''. <ref
==Vaata ka==
56. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="Kandel">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Principles of Neural Science (4th ed.). New York, NY: McGraw-Hill,2000.</ref>
<ref name="ibro">http://www.ibro.info/Pub/Pub_Main_Display.asp?LC_Docs_ID=3199. 18.09.2012</ref>
<ref name="s2vrK">http://www.merriam-webster.com/medlineplus/neuroscience. 18.09.2012.</ref>
<ref name="oxATB">http://www.sfn.org/index.aspx?pagename=whatIsNeuroscience. 19.09.2012</ref>
<ref name="WlElu">R.Plomin,J.C. Defries, G.E.McClearn, P.McGuffin. Behavioral Genetics. New York. Worth Publishers, 2001.</ref>
<ref name="MMjQ7">http://www.sfn.org. 20.09.2012</ref>
}}
==Välisallikad==
| |||