Jürgen Habermas: erinevus redaktsioonide vahel

-– hellenistlik avalikkus (polis/oikos)

-– feodaalne (representatiivne) avalikkus 

-– kodanlik (kriitiline) avalikkus

-– toodetud avalikkus

võimulolijaid -– kuningas ja aadlikud -– representeerisid oma võimu publiku ees, ilma igasuguse poliitilise aruteluta. Habermasi avalikkuse ideaaltüübiks ongi 19. sajandi poliitiline avalikkus -– eraisikute sfäär, kes on kogunenud publikuks ning kes astuvad avalikku, kriitilis-ratsionaalsesse arutellu suhete üle erasfääris. Poliitiline avalikkus toimib kriitilise häälena, mis analüüsib ja sageli on 

Tänasel päeval, mil riigi- ja erasfääri piirid on muutunud läbi sotsiaalriigi arengu (vt allpool), on selle vähemalt osaliseks vasteks deliberatiivse demokraatia mudel. S.o. poliitiline debatt, kus peale jääb parim, mõistlikeim argument. Arutellu astudes jäetakse kõrvale isiklikud huvid, lähtutakse avalikust, st kõigile kõige paremast huvist. Ideaalis toimub nii parlamendidebatt – rahva esindajate arutelu kõrgema hüve nimel, mitte oma huvigrupi huvide esindamine -– teiselt poolt kodanikeühiskond tervikuna. Tänapäeval toimib Habermasi hinnangul pigem mitteavalik, manipuleeriv avalikkus, mida samas aga presenteeritakse kui kriitilis-ratsionaalset avalikkust, mis on oma loomult aga “võltsavalikkus.