Erinevus lehekülje "Daik" redaktsioonide vahel

Lisatud 1 bait ,  13 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. Daiki definitsiooni seisukohalt pole see siiski määrav, sest hilisemate [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]] tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid ega jälgi ümbritsevate kivimite [[kildalisus]]t või [[kihilisus]]t, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]).
 
Daikid on (olid) seotud suurema [[magmakeha]]ga, mis neid toidab (toitis). Daikid moodustuvad siis, kui [[magma]] on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu [[maakoor]]es tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Sageli esinevad daikid mitte üksikuna, vaid [[daikiparv]]edena. Daikide paksus jääb reeglina mõnekümnest sentimeetrist kuni kümne meetrini. Daikide pikkust saab määrata siis, kui nad [[Paljandumine|paljanduvad]] maapinnal,. seeSee võib ulatuda sadadesse kilomeetritesse. Kui [[Vedelik|vedelat]] magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda [[lõhevulkaan]]iks. Sellised [[vulkaan]]id on levinud [[ookeani keskahelik]]es. Ka suur osa [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest maakoorest]] koosneb nn püstdaikide kompleksist. Daikid on reeglina aluselise ehk [[basalt]]se/[[gabro]]idse koostisega.
 
[[Eesti]]le lähimad kohad, kus daikid maapinnal paljanduvad, on [[Soome]]s (näiteks [[Häme daikiparv]]) ja [[Rootsi]]s (näiteks [[Breven-Hälleforsi daikiparv]]).
 
[[Kategooria:Petroloogia]]
15 887

muudatust