Redaktsioon: 27. detsember 2006, kell 22:41 redigeeri Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. detsember 2006, kell 22:43 redigeeri eemalda Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. Daiki definitsiooni seisukohalt pole see siiski määrav, sest hilisemate [[Tektoonilised liikumised\|tektooniliste liikumiste]] tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid ega jälgi ümbritsevate kivimite [[kildalisus]]t või [[kihilisus]]t, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]). Daikid on (olid) seotud suurema [[magmakeha]]ga, mis neid toidab (toitis). Daikid moodustuvad siis, kui [[magma]] on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu [[maakoor]]es tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Sageli esinevad daikid mitte üksikuna, vaid [[daikiparv]]edena. Daikide paksus jääb reeglina mõnekümnest sentimeetrist kuni kümne meetrini. Daikide pikkust saab määrata siis, kui nad [[Paljandumine\|paljanduvad]] maapinnal,. ~~see~~See võib ulatuda sadadesse kilomeetritesse. Kui [[Vedelik\|vedelat]] magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda [[lõhevulkaan]]iks. Sellised [[vulkaan]]id on levinud [[ookeani keskahelik]]es. Ka suur osa [[Ookeaniline maakoor\|ookeanilisest maakoorest]] koosneb nn püstdaikide kompleksist. Daikid on reeglina aluselise ehk [[basalt]]se/[[gabro]]idse koostisega. [[Eesti]]le lähimad kohad, kus daikid maapinnal paljanduvad, on [[Soome]]s (näiteks [[Häme daikiparv]]) ja [[Rootsi]]s (näiteks [[Breven-Hälleforsi daikiparv]]). [[Kategooria:Petroloogia]]

Daik: erinevus redaktsioonide vahel