Redaktsioon: 5. september 2016, kell 22:34 redigeeri CommonsDelinker (arutelu \| kaastöö) 17 506 muudatust Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Flag_of_United_Arab_Republic.svg pildiga Flag_of_the_United_Arab_Republic.svg. Põhjus: [[:comm ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. juuni 2017, kell 03:06 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 776 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
64. rida: Esimesel veebruaril 1958 asutatud riik oli esimene samm [[panaraabia]] poole. AÜVi asutamise algatasid Süüria poliitilised ja sõjalised juhid, kes soovisid näha Egiptust ja Süüriat ühinemas Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri võimu alla. Panarabism oli Süürias juba enne seda populaarne, Nasseri nähti ~~araabiamaades~~araabia maades pärast 1956. aasta [[Suessi kriis]]i kangelasena. Sellepärast oli ka Süürias Nasseri Egiptusega ühinemisele suur toetus. Sedasorti liidu suurimaid toetajaid oli [[Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei]]. Lääneriigid hakkasid 1957. aasta keskel kartma kommunistlikku režiimimuutust Süürias; [[Süüria Kommunistlik Partei]] oli populaarsust kogumas ning äsjane sõjaväe ülemjuhataja [[Afif al-Bizri]] oli tuntud kommunist. Selle tulemusel tekkisid 1957. aasta Süüria diplomaatilised kriisid, mis pani süürlased veelgi rohkem ühinemist egiptlastega pooldama. Nasser ütles Süüria delegatsioonile, kelle seas olid ka president [[Shukri al-Quwatli]] ja peaminister [[Khalid al-Azm]], et enne ühinemist peavad nad oma valitsusaparaadi kommunistidest puhastama; süürlased vastasid, et liit Egiptusega paneks niikuinii lõpu "kommunismiohule". Egiptuse poliitik [[Abdel Latif Boghdadi]] hinnangul ei pooldanud Nasser esialgu lähedast liitu süürlastega vaid proovis liikuda pigem föderaalse liidu poole. Siiski Nasser "kartis kommunistlikku režiimimuutust rohkem" ning nõustus ühinemisega. Süüria Kommunistliku Partei, mida juhtis [[Khalid Bakdash]], esiletõus tegi muret [[Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei\|Araabia Taassünni Sotsialistlikule Parteile]], mis niigi vaevles siseprobleemide käes. Süürial oli pärast 1954. aastat, kui võimult tõugati [[Adib Shishakli]], olnud demokraatlik valitsus; rahva toetus ühinemisele peegeldus ka parlamendis. [[File:Nasser with Syrian Delegation.jpg\|thumbnail\|left\|Nasser surub al-Bizri kätt]] Kui al-Bizri 11. jaanuaril 1958 isiklikult koos ~~mitmete~~mitme Süüria ~~armeeametnikega~~armeeametnikuga [[Kairo]]sse sõitis, et Nasseri ühinemise osas veenda, otsustas Egiptuse president hakata ~~kiiremini~~ liidu suunal kiiremini liikuma. Ainult valitud liidupooldajatele anti visiidist ~~eelnevalt~~varem teada; Quwatli ja Azem said sellest teada alles päev hiljem ja nimetasid seda samaväärseks sõjaväelise riigipöördega. Nasseri tingimused liidu osas olid lõplikud: "~~toimub~~Toimub rahvahääletus, parteid lõpetavad tegevuse ja armee ei osale enam poliitikas." Esimene punkt tundus Süüria eliidile mõistlik, teised kaks aga väga murettekitavad. Nad kartsid, et see võib teha lõpu poliitikale Süürias. Vaatamata murettekitavatele asjaoludele, teadsid Süüria ~~ametlnikud~~ametnikud, et oli hilja tagasi pöörduda. Süüria eliit uskus küll, et selliste tingimustega liit pole hea, aga teadsid, et see on parem kui meeleavaldused ja riigipööre. Valitsus oli nii suure rahva surve all, et muid variante polnud. Egiptuse ja Süüria ametnikud allkirjastasid leppe, Azem tegi seda üsna vastumeelselt. Nasser sai uue vabariigi presidendiks ja alustas peagi puhastustööd, eemaldades valitsusest Süüria kommunistid ja liiduvastased ~~valitsusest~~. See tähendas ka Bizri ja Azemi ~~kõrvaldamist~~ ametist kõrvaldamist. [[File:NasserQuwatliUAR.jpg\|thumb\|left\|Egiptuse vabariigi preident Nasser ja Süüria vabariigi president al-Quwatli allkirjastavad lepingu, mille tulemusel tekib Ühinenud Araabia Vabariik; veebruar 1958]] ==Varajane ajalugu== 83. rida: Egiptuses oli olukord positiivsem, SKP kasvas 4,5%, tööstus kasvas kiiresti. 1960. aastal riigistas Nasser meedia. ==Välissuhted== Liitu peeti ohuks eelkõige [[Jordaania]]le. Süüria oli enne liidu algust olnud jordaania [[Ḩusayn (Jordaania)\|kuningas Ḩusayni]]-vastaste jaoks peidupaik, Egiptus oli tuntud oma läänevastase meelsuse poolest (sellepärast olid nad ka vastu [[Suurbritannia]] lähedastele suhetele Jordaania ja [[Iraak\|Iraagiga]]). Ḩusayn vastas ÜAV loomisele, tehes Iraagi kuningas [[Fayşal II]]-le ettepaneku moodustada ÜAV-lega sarnane Jordaania-Iraagi liit; [[Araabia Föderatsioon]] loodigi 14. veebruaril 1958. Jordaania ja Iraak lõid ühise sõjaväe, millesse 80% panustas Iraak, ülejäänud 20% Jordaania. ~~Lähedalasuva~~Lähedal asuva [[Liibanon]]i president [[Camille Chamoun]]ile, kes oli samuti Nasseri-vastaselt meelestatud, tekitas ÜAV loomine muresid. Nasseri pooldajad Liibanonis, peamiselt [[moslemid]] ja [[druusid]], hakkasid kokku põrkama [[maroniidid]]ega, kes pooldasid Chamouni; 1958. aastal viisid kokkupõrked kodusõjani. Moslemid ja druusid soovisid liituda ÜAVga, maroniidid kartsid, et see uus riik võib viia kommunismi levikuni. Kuigi Nasser ei olnud vähemalt alguses Liibanoni liitu himustanud, saatis ta oma pooldajatele Liibanonis raha, kerget relvastust ja armee-eksperte. 14. juulil 1958 toimus Iraagis [[14. juuli riigipööre\|riigipööre]], millega lõppes Iraagi kuningriik, mis oli äsja astunud Jordaaniaga liitu ja loonud ÜAVle rivaali, Araabia Föderatsiooni. Nasser tunnustas uut valitsust ja kuulutas, et "rünnak Iraagi vastu on rünnak ÜAV vastu". Järgmisel päeval maandusid [[USA]] ja [[Suurbritannia]] eriüksused vastavalt Liibanonis ja Jordaanias, et hoida ära riikide langemine Nasseri pooldajate võimu alla. Nasserile avas riigipööre võimaluse end Iraagis propageerida. Kuigi Iraagi revolutsiooninõukogu liikmed eelistasid ÜAVga liitumist, keeldus sellest peaminister [[Abd al-Karim Qasim]]. Analüütikud on toonud mitmeid põhjuseid, peamiselt arvatakse, et Qasim keeldus, kuna Nasser ei olnud revolutsionistidele appi tulnud; Qasim kartis ka, et Nasser võib olla ohuks tema võimule Iraagis. 91. rida: Hiljem, sama aasta juulis, veenis USA valitsus Chamouni, et ta ei kandideeriks teisele ametiajale. Valimised võitis ning sai presidendiks [[Fuad Chehab]]. Nasser ka Chehab kohtusid Liibanoni-Süüria piiril, kus Nasser seletas, et pole kunagi olnud huvitatud Liibanoni liitumisest ÜAVga, kuid ei taha, et Liibanonist saaks ÜAV-vastane riik. Selle kohtumisega lõppes ka Liibanoni kodusõda, Nasser kutsus oma ametnikud tagasi ja USA hakkas vägesid piirkonnast välja viima. Pärast [[hašemiidid\|hašemiitide monarhia]] kukkumist 1958. aastal, sai Iraak araabia riikidest suurimaks ÜAV pooldajaks. Iraak oli liiduga ühinemise poole liikumas kuni 1959. aastani, kui Qasim läbirääkimised katkestas. Pärast seda, kui Qasim 1963. aastal [[Ramadani revolutsioon\|võimult tõugati]], tuli ~~plaan ühineda~~ Süüria ja Egiptusega ühinemise plaan taas Iraagi poliitikas teemaks. Kujundati ka uus lipp, kolme tärniga, mis pidid sümboliseerima kolme tulevast liikmesriiki. Plaan ühendada Iraak liiduga ei läinudki lõpuks täide. Sellest hoolimata võeti see lipp Iraagis hiljem [[Iraagi lipp\|riigilipuna]] kasutusse. Kuni 2007. aastani kasutati seda sama lippu. ==Lipp== ÜAV võttis ~~kasutusse~~kasutusele [[Egiptuse revolutsioon (1952)\|1952. aasta Egiptuse revolutsionääride]] lipu, ainult et kahe tärniga; tärnid tähistasid ÜAV kahte liikmesriiki. Aastast 1980 on see lipp olnud [[Süüria lipp]]. Iraak võttis 1963. aastal selle lipu riigilipuks, lootes ühineda ÜAVga (Iraagi versioonil oli kolm tähte). Praegused [[Egiptuse lipp\|Egiptuse]], [[Sudaani lipp\|Sudaani]] ja [[Jeemeni lipp\|Jeemeni]] lipud põhinevad samuti sellel punavalgemustal horisontaalsel trikolooril. ==Riigistamised== Juunis 1960 proovis Nasser läbi viia majandusreforme, mis pidid Süüria majanduse Egiptuse tugeva riigisektoriga samale pulgele tooma; reformid ei andnud soovitud tulemusi. Selle asemel et erasektorisse panustada, algatas Nasser nii Süürias kui ka Egiptuses erakordselt suure riigistamislaine. Institutsioonide riigistamised algasid 1961. aasta juunis, Süüria majandusanalüütikutega ei konsulteeritud. Riigi kontrolli alla läks kogu puuvillatööstus janing kõik impordi- ja ekspordifirmad. Nasser teatas 23. juulil 1961 pankade, kindlustusfirmade ja kogu rasketööstuse riigistamisest. Nasser laiendas ka oma sotsiaalse õiguse põhimõtteid. Farmerite intressimääri langetati mõnel juhul isegi nullini. Seati sisse üheksakümneprotsendine tulumaks sissetulekutele üle 10 000£ naela. Töötajatele lubati juhtkondadesse esindajad. Töölistele anti ka õigus 25%~~-le~~ osale firma sissetulekust. Keskmise tööpäeva pikkus langetati kaheksalt tunnilt seitsmele, kusjuures palgad ei langenud. ==Riigi lõpp== Kahe araabia riigi inimeste liidu asemel, mida süürlased olid ette kujutanud, oli tekkinud riik, mida juhtisid egiptlased. Nasseri sotsialistlikud poliitilised ja majanduslikud plaanid, mis olid toiminud Egiptuses, ei töötanud majanduslikult palju nõrgemas Süürias. Majanduse allakäik motiveeris Süüria ärimehi ja sõjaväelasi ülestõusule, 28. ~~septemril~~septembril 1961 toimuski Süürias riigipööre, mis lõpetas ÜAV.

Ühinenud Araabia Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel