Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P nõbu > nõo (omastav kääne)
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
11. rida:
== Geograafia ==
 
Nagu eelkäija, [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg-Schwerini hertsogkonna]] puhul, koosnesid Schwerini maad pärast hääbunud [[Mecklenburg-Güstrow]]i' hertsogkonna liidendamist aastal 1701 ajaloolise [[Mecklenburg]]i piirkonna suurematest kesk- ja lääneosadest. Väiksem kaguosa läks suurhertsogisuguvõsa [[Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond|Mecklenburg-Strelitzi]] harule, kes valitses ka endise [[Ratzeburgi piiskopkond|Ratzeburgi piiskopkonna]] maid kaugemal loodes.
 
Suurhertsogkonda ümbritsesid [[Läänemeri]] põhjast ja [[Preisi kuningriik|Preisimaa]] [[Pommeri provints]] kirdest, kus piir [[Ees-Pommeri]] (endine [[Rootsi Pommeri]]) piirkonnaga jooksis piki [[Recknitz]]i ja [[Peene]] jõge ning [[Kummerower See]] järve. Lõunast ümbritses seda Preisi [[Brandenburgi provints]] (koos Rossowi ja Schönbergi [[eksklaav]]idega [[Wittstock]]i juures) ja edelast [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri kuningriigi]] [[Amt Neuhaus]]i vald, mis liidendati Preisi [[Hannoveri provints]]iga pärast [[Austria-Preisi sõda]] aastal 1866. Samuti liidendati läänes [[Holsteini hertsogkond]] [[Schleswig-Holsteini provints]]iga, pärast mida oli Mecklenburg peaaegu täielikult ümbritsetud Preisi territooriumist.