Mahajaana suutrad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
'''Mahajaana suutrad''' on [[mahajaana]] [[Budism|budismi]] pühakirjad, mis ei kuulu [[Tipiṭaka|''Tipiṭaka'']]'sse. Suutrate tegelasteks on enamasti [[Siddhārtha Gautama|Buddha]], tema inimsoost järgijad ning [[Bodhisattva|bodhisattvad]]. Võrreldes [[Tipiṭaka|''Tipiṭaka'']] suutratega on mahajaana suutrad tunduvalt mahukamad. Nende tegevustik võib toimuda nii tavalises maailmas kui ka ajaloolisest ajast ja kohast väljaspool seisvas arhetüüpsete kujude maailmas. Suutrates ei anta õpetust edasi mitte ainult ratsionaalsel ja loogilisel kujul, vaid ka värvikate mõistulugude ja kujutluspiltide kaudu.<ref name=":0"
Uued suutrad ilmusid mitme sajandi jooksul alates 1. sajandist e.m.a kuni vähemalt kuuenda sajandini m.a.j. Varasemad mahajaana suutrad on kirja pandud [[Kesk-indo-aarja keel|kesk-indo-aarja]] keeles. Hiljem sai mahajaana suutrate peamiseks keeleks [[Sanskriti keel|sanskrit]]. Osa tekste on säilinud ka kahe ülalnimetatud keele seguna, mida tuntakse [[Budistlik hübriidsanskriti keel|budistliku hübriidsanskriti]] nime all. Tänapäevani on säilinud umbes 600 mahajaana suutrat.<ref name=":0" />
== Suutrate päritolu ==
Mahajaana suutrad ise väidatav, et tegemist on [[Siddhārtha Gautama|Buddha Šākjamuni]] algupärase õpetusega, mis anti edasi kõrgemal arhetüüpsemal olemise tasandil. Mitte-mahajaana koolkondade vaatevinklist ei ole mahajaana suutrad Buddha õpetuse osa. Tänapäeval on levinud ka kolmas seisukoht, mille kohaselt ei ole suutrad meile teada oleval kujul küll Buddha õpetatud, kuid kätkevad endas siiski autentset Buddha õpetust, mis jäi mingil põhjusel [[Tipiṭaka|''Tipiṭaka'']]'st välja ning sai oluliseks alles mitu sajandit peale Buddha surma. Sellise vaateviisi järgi on Buddha õpetus orgaaniliselt arenev süsteem, kus uute tekstide lisandumine on loomulik ja vajalik, et muutuvas kultuurikontekstis kohaneda ning konkreetse inimese isikupäraste vajadustega sobituda. <ref name=":0" /><ref name=":1"
== Ületava mõistmise suutrad ==
19. rida:
=== Südasuutra ===
"[[Ületava mõistmise südasuutra|Südasuutra]]" on üks lühemaid ületava mõistmise tekste. Suutrast on säilinud kaks versiooni
Suutras palub [[arhat]] Śāriputra [[Bodhisattva|bodhisattval]] mahāsattval [[Avalokitešvara|Avalokiteśvaral]] selgitada Ületavat Mõistmist, mispeale Avalokiteśvara annab õpetuse tühjuse (skr ''śūnyatā'') olemuse kohta. "Südasuutrast" pärinevad õpetusread "Kuju on tühjus, tühjus ongi kuju; tühjus ei ole kujust eraldi, kuju ei ole tühjusest eraldi. Mis on kuju, see on tühjus, mis on tühjus, see on kuju. Nõnda on ka tunne, mõiste, kujutlused ja teadvus tühjus."<ref
== Lootossuutra ==
''Pikemalt artiklis [[Lootossuutra]].''
„Lootossuutra“ (skr ''Saddharma-puṇḍarīka-sūtra'', tõlkes "Tõelise seadmuse valge lootose suutra") on kogu Ida-Aasia populaarsemaid budistlikke tekste, mis kätkeb õpetust ''upāya''’st ning sätestab [[Arhat|arhati]], [[bodhisattva]] ja pratyekabuddha vahekorra, seega ka mahajaana positsiooni mitte-mahajaana koolkondade suhtes. Suutra õpetab, et virgumine on kättesaadav kõikidele elusolenditele, neis peitub buddhaloomus, mis on ühest küljest võime saavutada buddhasus ning samas ka olendi algne, rikkumata ja puhas olemus.<ref
"Lootossuutra" tekkeaeg on 100 e.m.a – 100 m.a.j. See on kahest osast koosnev liittekst, millest esimene puudutab ''upāya''<nowiki/>'t ning ''ekayāna''<nowiki/>'t ning teine Buddha elu. ''Upāya'' ehk "oskuslikud vahendid" on suutra keskne teema ning see kirjeldab, kuidas Buddha oma õpetust vastavalt kuulajaskonna vaimsele võimekusele kohandab. Seega sõltub õpetuse väärtus selle mõjust õpilase meelele. See idee sai mahajaanas väga oluliseks ning seda kasutatakse erinevates suutrates kätketud õpetuste ühtseks tervikuks sidumiseks ning suutrates leiduvate vastuolude selgitamiseks: suutrad õpetavad eri tasemega tõdesid, mis on mõeldud erineva valmisolekuga kuulajatele.<ref name=":0" />
36. rida:
Suutras leidub palju värvikaid ja kaasahaaravaid mõistulugusid ning dramaatilisi võrdpilte, mille kaudu õpetust edasi antakse. Need lood on ka tavainimesele lihtsasti mõistetavad ning see võibki olla suutra tohutu menukuse üheks põhjuseks.
Hiina [[tiantai]] koolkonnas peetakse „Lootossuutrat“ Buddha ülimaks kõikehõlmavaks õpetuseks. <ref
"Lootossuutra" on oluline ka muudes mahajaana koolkondades, kuid ei oma seal keskset positsiooni.
52. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name=":0">Skilton, A. 2012. Budismi lühiajalugu''.'' Tallinn: Koolibri. lk 95–104.</ref>
<ref name=":1">Mäll, Linnart (tõlk) 2005. Budismi pühad raamatud 2. Tartu: Lux Orientis lk 157–197.</ref>
<ref name="EoBvl">Mäll, Linnart (tõlk) 2005. Budismi pühad raamatud 2. Tartu. Lux Orientis. lk 105–107.</ref>
<ref name="LYlUW">Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused''.'' Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 134.</ref>
<ref name="ETk4c">Skilton, A. 2012. Budismi lühiajalugu''.'' Tallinn: Koolibri, lk 159</ref>
}}
==Välislingid==
| |||