Redaktsioon: 15. mai 2017, kell 11:28 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P väljaspoole → väljapoole ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. juuni 2017, kell 15:17 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid Uuem muudatus →
38. rida: [[1520]]. aastal lõppes [[Ivan III]] poolt alustatud Moskva kremli lõplik kindlustamine ja suuruse andmine, kremli pindala oli paisunud 27 [[hektar]]ini; [[1626]] sai kellatorn oma [[gooti stiil]]is välimuse ja kella. Ärklitorni autor oli šotlane [[Christopher Galloway]]; [[1918]]. aasta [[1. mai]] [[laupäevak]]ul lammutati [[Vladimir Uljanov]]i juhtimisel ja osalusel<ref~~>Мальков~~ ~~Павел~~name="QeWb7" ~~Дмитриевич, [http://militera.lib.ru/memo/russian/malkov_pd/index.html Записки коменданта Кремля], М.: Воениздат, 1987<~~/~~ref~~> [[1908]]. aastal tapetud [[suurvürst]] [[Sergei Aleksandrovitš]]ile püstitatud mälestusmärk Kremlis; [[1929]]. aastal moodustati Moskvas valitsuskomisjon, kuhu kuulusid [[Avel Jenukidze]], [[Kliment Vorošilov]] ja [[Vassili Schmidt]], kelle otsusel alustati Kremli territooriumil olnud vanade hoonete lammutamist ning uute ehitamist: 1929. aastal lammutati [[Tšudovi (Imetegija) klooster]], mille asemele ehitati [[Punaste komandöride kool]] (''Школа красных командиров им. ВЦИК''), kus hiljem asus [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]. 63. rida: [[Teine Nimetu torn]] (''Вторая Безымянная башня''); [[Salajane torn]] (''Тайницкая башня'') on oma nime saanud torni all asunud salajase kaevu järgi; [[Rõõmukuulutamise torn]] (''Благовещенская башня''), mis sai nime kõrval asuva [[Rõõmukuulutamise katedraal\|Rõõmukuulutamise katedraali]] järgi<ref~~>[http://www.bestreferat.ru/referat-39953.html Московский кремль и~~ ~~Красная~~name="GeXXz" ~~площадь]<~~/~~ref~~>. Moskva Kremli [[Punane väljak\|Punasel väljakul]] asub [[Vassili Blažennõi katedraal]] (Pühakute Eestkoste katedraal), mis ehitati aastatel 1555–1560 [[Pihkva]] ehitusmeisterite Barma ja Postniku poolt. Kirik ehitati [[Ivan Groznõi]] (Ivan IV) käsul [[Kaasani khaaniriik\|Kaasani khaaniriigi]] alistamise (mis toimus 1552. aastal) mälestusmärgina; 78. rida: [[Arsenalitorn]], [[Koeratorn]] (''Собакинская башня'') [[Voznessenski klooster]] ehk Ülestõusmise klooster (''Вознесенский монастырь'') (~~–1929~~−1929) [[Tšudovi (Imetegija) klooster]] (''Чудов монастырь'') (~~–1929~~−1929), mille asemele ehitati [[Punaste komandöride kool]] (''Школа красных командиров им. ВЦИК''), kus hiljem asus [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]. ==Kreml Venemaa valitsejate residentsina== [[Suur Kremli palee]] (''Большой Кремлевскй дворц''), mis ehitati aastatel 1838–1849, oli [[Venemaa keiser\|Venemaa keisrite]] Moskva residents. [[1918]]. aasta märtsis, pärast [[Venemaa Nõukogude Vabariik\|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] [[Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[VSDT(b)P]] juhtkonna evakueerimist rindelähedastest [[Petrograd]]ist Moskvasse, asusid nõukogude valitsus ja parteijuhtkond alaliselt elama Moskva Kremlisse, kus paiknesid nende töö- ja eluruumid. Nõukogude valitsuse ja parteijuhtide ruumide valveks ning kaitseks moodustati [[Moskva Kremli komandantuur]], mille kohustuste hulka kuulusid Kremli valve- ja majandusküsimused. Komandant<ref name="5Oqkk" /> määrati ametisse [~~Черушев~~[ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] otsusega<ref name="AeQEG" />. Kremli esimene komandant (1918–1920) oli koos riigi juhtkonnaga Moskvasse evakueerunud Petrogradi [[Smolnõi komandant]] Pavel Malkov<ref name="QeWb7" />, aastatel 1920–1935 oli komandant [[Läti Punased Kütid\|endine Läti punane kütt]] ja kütipolgu [[komissar]] Rudolf Peterson (1897–1937)<ref name="D57lj" />, aastatel (1935–1936) Pjotr Tkalun ([[:ru:Ткалун, Пётр Пахомович]]) ja [[Kremli Komandandi Valitsus]]e ülem (1936–1937), Fjodor Rogov (1937–1938), Nikolai ~~Николай~~Spiridonov ~~Семенович~~(1941–). Коменданты Кремля в лабиринтах власти. ВЕЧЕ, ИЗДАТЕЛЬСТВО, 2005 г. ISBN 5-9533-1025-0]</ref> määrati ametisse [[ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] otsusega<ref>[http://www.alexanderyakovlev.org/fond/issues-doc/61192 Постановление политбюро ЦК ВКП(б) "о коменданте Кремля"]</ref>. Kremli esimene komandant (1918–1920) oli koos riigi juhtkonnaga Moskvasse evakueerunud Petrogradi [[Smolnõi komandant]] Pavel Malkov<ref>Мальков Павел Дмитриевич, [http://militera.lib.ru/memo/russian/malkov_pd/index.html Записки коменданта Кремля], М.: Воениздат, 1987</ref>, aastatel 1920–1935 oli komandant [[Läti Punased Kütid\|endine Läti punane kütt]] ja kütipolgu [[komissar]] Rudolf Peterson (1897–1937)<ref>[http://kremlin-9.rosvesty.ru/news/101/ Рудольф Петерсон продержался на ответственном посту 15 лет], kremlin-9.rosvesty.ru</ref>, aastatel (1935–1936) Pjotr Tkalun ([[:ru:Ткалун, Пётр Пахомович]]) ja [[Kremli Komandandi Valitsus]]e ülem (1936–1937), Fjodor Rogov (1937–1938), Nikolai Spiridonov (1941–). Moskva Kremlis paiknesid võimuorganid: 101. rida ⟶ 100. rida: ==Viited== {{viited}}\|allikad= <ref name="QeWb7">Мальков Павел Дмитриевич, [http://militera.lib.ru/memo/russian/malkov_pd/index.html Записки коменданта Кремля], М.: Воениздат, 1987</ref> <ref name="GeXXz">[http://www.bestreferat.ru/referat-39953.html Московский кремль и Красная площадь]</ref> <ref name="5Oqkk">[Черушев Николай Семенович Коменданты Кремля в лабиринтах власти. ВЕЧЕ, ИЗДАТЕЛЬСТВО, 2005 г. ISBN 5-9533-1025-0]</ref> <ref name="AeQEG">[http://www.alexanderyakovlev.org/fond/issues-doc/61192 Постановление политбюро ЦК ВКП(б) "о коменданте Кремля"]</ref> <ref name="D57lj">[http://kremlin-9.rosvesty.ru/news/101/ Рудольф Петерсон продержался на ответственном посту 15 лет], kremlin-9.rosvesty.ru</ref> }} ==Vaata ka== [[Kitai-gorod]]

Moskva Kreml: erinevus redaktsioonide vahel