Johann Bartels: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Johann Christian Martin Bartels.jpg|pisi|Johann Bartels]]
'''Johann Martin Christian Bartels''' ([[12. august]] [[1769]] [[Braunschweig]] – 7./[[20. detsember]] [[1836]] [[Tartu]]) oli [[Tartu Ülikool]]i puhta ja rakendusmatemaatika professor [[1820]]–[[1836]].
Alustas koolis abiõpetajana.
Bartels õppis [[Johann Friedrich Pfaff]]i käe all [[Helmstedt]]is ja [[Abraham Gotthelf Kästner]]i õpilasena [[Göttingen]]is.
[[1800]]. aasta töötas ta matemaatikaprofessorina [[Reichenau]]s ja 1801. aastal õpetas ta matemaatikat [[Aarau]]s. Alates 1808. aastast töötas Bartels [[Kaasani ülikool]]is. Kaasanis oli tema õpilaste seas ka [[Nikolai Lobatševski]].
Peterburi TA korrespondentliige 1826.
Bartels saabus Tartusse matemaatikaprofessoriks 1820. aastal.<ref>[https://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=84 Fr.G.W. Struve Tartu-periood] Vaatleja</ref> [[Tartu]]s töötades lõi ta [[diferentsiaalgeomeetria]] koolkonna.
Avaldas vähe, mistõttu põhilised ideed sisaldusid loengutes ja tema juhendatud töödes. Näiteks ruumikõverate valem (Frenet'-Serret' valem) sai avalikuks
Ta abiellus 1802. aastal Anna Magdalena Saluziga. Neil oli tütar Johanna Bartels (1807–1867), kes abiellus 1835. aastal [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]]ga.
▲Avaldas vähe, mistõttu põhilised ideed sisaldusid loengutes ja tema juhendatud töödes. Näiteks ruumikõverate valem (Frenet'-Serret' valem) sai avalikuks C. E. Senffi 1831. aasta töös "Theoremata principalia e theoria curvarum et superficierum".
==Viited==
{{Viited}}
==
*[http://dspace.ut.ee/handle/10062/22704 Bartelsi tööd]
{{JÄRJESTA:Bartels, Johann}}
| |||