[[Pilt:Lennuangaar nõukogude ajast.jpg|pisi|Varjend[[Kaponiir]]id (varjend-[[angaar]]id) Haapsalu sõjaväelennuväljal. (avade eest on puudu lükand-terasväravad)]]
'''Kiltsi lennuväli''' ehk '''Haapsalu lennuväli''' on praegu mahajäetud kunagine [[NõukogudeNSV LiitLiidu õhukaitseväed|NõukogudeNSV Liidu]][[lennuvägi|lennuväeõhukaitsevägede]] (425. hävituslennuväepolkhävituslennuväepolgu<ref>http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/iap/425iap.htm</ref>) 2,5 km betoonrajaga [[lennuväli]],<ref>[http://pluss.postimees.ee/4127181/kiltsi-lennuvali-on-kavas-lennukorda-seada Postimees: Kiltsi lennuväli on kavas lennukorda seada]</ref>, [[Haapsalu]] linnast 4 km edelas, [[Kiltsi küla]] kõrval.
Lennuvälja lähedal asub kunagise [[Ungru mõis]]a varemetes barokne peahoone[[härrastemaja]].
===Ajalugu===
1960. aastate lõpupoolel jõudis [[Eesti NSV]] juhtkond NSV Liidu Kaitseministeeriumiga kokkuleppele, et Eesti NSV aitab välja ehitada Haapsalu külje alla uue lennubaasilennuväebaasi siis [[Tallinn]]as baseerunud 425. lennuväepolgu jaoks. 1970. aastal koliski see sõjaväeosa täies koosseisus uuele Kiltsi küla lähedale rajatud baaslennuväljale. Vabanenud maa-ala Lasnamäel läks [[Tallinna linnavõimulinnavalitsus]]e käsutusse.
Haapsalus lendas lennuväepolk jätkuvalt samade lennukitega ([[MiG-19]]), millega Tallinnaski lennati, kuni aastani 1977, mille järel sai polk uuemad lennukid [[MiG-23]]. Vahetult enne Vene vägede lahkumist taasiseseisvunud Eestist oli lennuväljal 38 MiG-23 tüüpi sõjalennukit.<ref>http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/iap/425iap.htm</ref>
== Väiteid ==
Venekeelses vikis[[vikipeedia]]s väidetakse, et maa-ala võeti lennuväljana NSV Liidu baasinasõjaväelennuväljana kasutusele juba 1939. aastal.
