Puuteekraan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida:
[[Pilt:Resistive touchpanel.jpg|pisi|Puutetundlik paneel.]]
[[Pilt:Nintendo DS Lite Ice Blue 01.jpg|pisi|[[Nintendo DS]] — taskumängukonsool kahe ekraaniga; alumine — puutetundlik. Tema ees on spetsiaalne pliiats puudutamise jaoks.]]
[[Pilt:Touch screen.jpg|upright=0.9|pisi|Infoautomaat puuteekraaniga.]]
[[Pilt:IPhone Image Viewer.jpg|pisi|[[iPhone]]]]
'''Puutetundliku kilega kaetud kuvarPuuteekraan''' ehk '''puute-puutetundlik ekraan''' ehkon '''puuteekraan'''puutetundliku ehkkilega '''puutetundlikkaetud ekraan''' on '''[[ekraan]]''', mis reageerib puudutuse peale, sest on varustatud puutetundlike [[andur]]itega ja seda saab kasutada infosisendina.
 
== Ajalugu ==
Puuteekraan leiutati USA-s programmeeritud õppimise jaoks. Arvuti süsteem PLATO IV, mis ilmus aastal [[1972]], oli varustatud puuteekraaniga, mis oli tehtud [[infrapunakiir]]te põhjal (koosnes 16×16 plokkidest). Olenemata nii väiksest täpsusest sai kasutaja ekraanil soovitud kohalekohta vajutades validaanda küsimusele enda valitud vastuse.
Aastal [[1971]] töötas doktor Sam Hurst (''Elographics''-iElographicsi (praegune ''Elo TouchSystems'') asutaja) välja sensori “''Elograf''”, mis funktsioneeris neljatraadilise printsiibi põhjal. Aastal [[1974]] tegi Hurst tõelise puuteekraani (läbipaistev “''Elograf''”), aga aastal [[1977]] töötas välja viietraadilise ekraani. Koopereerudes [[Siemens]]-ga, tegi Elographics kumera puutetundliku paneeli, mis klappis tolle aja [[kineskoop]]idega. [[1982]]. aastal esitles Elographics puutetundliku ekraaniga televiisorit.
Aastal [[1983]] ilmus puuteekraaniga arvuti [[HP-150]], millel oli infrapunavõrk, mis tuvastas ekraanil koha, mida puudutati. Sellel ajal olid puutetundlikud ekraanid kasutusel peamiselt tööstuses[[tööstus]]es ja meditsiinis[[meditsiin]]is.
Mobiiltelefonides, taskuarvutites ja muudes seadmetes on puuteekraanid klaviatuuri asendajaks. Seda seetõttu, et seadmetel, ka väikestel, saaksid olla suured ekraanid. Esimene puutetundliku ekraaniga tasku-mängukonsool on [[Nintendo DS]]. Esimesed seadmed, mis toetasid "mitmikpuudet (inglise keeles ''multitouch''"<nowiki>-i</nowiki>), olid Mitsubishi DiamondTouch (2001) ja Apple'i [[iPhone]] (2007).
 
== Kasutusala ==
Puutetundlikud ekraanid on kasutusel näiteks pangaautomaatides, makseterminalides, pakiautomaatides, infolettides. Samuti ka sellistes massitoodetes nagu taskuarvutid, MP3-mängijad, mobiiltelefonid.
 
=== Plussid ja miinused taskuseadmetes ===
24. rida:
* Raske töötada põrutamise korral
* Kõrge energiatarbimine
* Ekraanile jäävad sõrmejäljed
* Ekraani peal on näpujäljed
* Ekraan võib lihtsalt katki minna
* Kuluvus
31. rida:
==== Plussid ====
* Suur turvalisus
* Tolm ei sattusatu sisse jaega näiteks nuppude vahele
* Lihtne kasutajakeskkond
==== Miinused ====
40. rida:
 
== Kuidas see töötab? ==
Puuteekraane on mitut tüüpi.
On olemas palju puuteekraani tüüpe, mis töötavad erinevate füüsilite ehitustega.
 
=== Resistiivsed puuteekraanid ===
==== Neljatraadiline ekraan ====
[[Image:Touchscreen.png|thumb|Neljatraadilise resistiivse puuteekraani tööpõhimõte.]]
Resistiivne ehk takistuslik puuteekraan koosneb kahest läbipaistvast plastkileplaadist. Mõlema plaadi sisepind on kaetud peaaegu täiesti läbipaistvast materjalist (indiumi ja tina oksiididest) üliõhukese kihiga, millel on teatud elektritakistus (resistiivsus); kummagi plaadi kahes vastasservas on elektroodid pinge rakendamiseks ja mõõtmiseks. Kilest plaate hoiavad normaalolekus kokku puutumast mikroisolaatoritest võrgustik (see on vaevunähtav). Kui vajutada ekraanile sõrme või mõne esemega, tekib plaatide vahel puutepunktis elektriline kontakt.
 
Puutepunkti koordinaatide (asukohaarvude ''x'' ja ''y'') kindlakstegemiseks rakendab juhtlülitus ([[kontroller]]) esmalt [[alalispinge alumise plaadi elektroodidele. Puutepunkti asukohas tekib siis takistuste suhtele vastav elektripinge (5-voldise elektroodipinge korral võib see olla näiteks ''x'' = 2 V). Seda pinge väärtust mõõdab kontroller pealmise plaadi elektroodidelt (nende elektroodide vahel enne kontakti pinge puudus); nii saadakse ''x''-koordinaadi signaal. Teise koordinaadi saamiseks pingestatakse pealmine plaat, mis on alumisega risti, ja mõõdetakse pinge väärtus alumise plaadi elektroodidelt; saadakse ''y''-signaal. Kontroller vahendab need signaalid [[draiver]]ile vajaliku toimingu sooritamiseks.
 
<br clear=right/>
 
==== Viietraadiline ekraan ====
[[Image:TouchScreen 5wires.svg|thumb|Viietraadilise resistiivse puuteekraani tööpõhimõte.]]
Viietraadilise puututundliku ekraani töökindlus on parem, kuna resistiivne kate membraani peal on vahetatud juhtivaga (viietraadiline ekraan töötab ka siis, kui selle membraan on läbi lõigatud). Tagumise klaasi peal on pandud resistiivne kate, mille nurkades on neli elektroodi (igas nurgas on üks elektrood).
Alguses on kõik neli elektroodi maandatud, aga membraan on “tõmmatud” +5V pinge juurde resistoriga. Pinge suurust membraanil kontrollitakse pidevalt analoog–digitaalse konverteerijaga. Kui miski ekraani ei puutu, on pinge 5V. Kui ekraani peale vajutatakse, tuvastab mikroprotsessor membraani pinge muudatuse ja hakkab koordinaate välja arvutama. Tööpõhimõte on selline:
69. rida:
[[pisi:TouchScreen capacitive.svg|pisi|upright=0.8|Mahtuvusliku puuteekraani tööpõhimõte.]]
 
=== Mahtuvuslikud Maht-puuteekraanid ===
==== Konstruktsioon ja tööpõhimõte ====
Mahtuvusliku ekraani puutetundlikuks osaks on elektrit juhtiva läbipaistva kihiga kaetud kilest plaat, mille neljas nurgas on elektroodid. Nendele antakse ühesugune vahelduvpinge, mis tekitab ühtlase elektrivälja üle ekraani. Ekraani puudutamisel sõrme või mingi elektrit juhtiva esemega elektrivälja jaotus plaadil muutub, sest puutekoha kaudu siseneb inimese kehasse mahtuvusliku sidestuse läbi lekkevooluna teatud elektrilaeng. Selle tulemusena muutuvad ka lekkevoolu komponendid, mis sisenevad plaadi nurkade kaudu: mida suurem on puutepunkti kaugus mingist nurgast, seda suurem on nurga ja puutepunkti vaheline takistus ning vastavalt ka vool nõrgem. Nende vooluväärtuste järgi arvutab kontroller puutepunkti koordinaadid.
79. rida:
=== Projektsioonilised mahukad puuteekraanid ===
==== Konstruktsioon ja tööpõhimõte ====
[[Image:TouchScreen projective capacitive.svg|upright=0.6|thumb|Projektsioonilise mahuka puuteekraani tööpõhimõte.]]
Ekraani sisepoolel on paigaldatud elektroodide võrk. Elektrood koos inimese kehaga moodustavad kondensaatori; elektroonika mõõdab selle kondensaatori mahu (impulsi annab vool ja mõõdab saadud pinge).
 
112. rida:
 
=== Optilised puuteekraanid ===
Klaaspaneel on varustatud infrapuna valgusegainfrapunavalgusega. Klaasi ja õhu piiril tekib täielik sisepeegeldus, klaasi ja võõrkeha piiril valgus hajub. Hajumise tuvastamiseks tuleb pilti. Selleks on kaks tehnoloogiat:
* Projektsioonilistes ekraanides paigaldatakse projektori juurde kaamera. Sellist tehnoloogiat kasutab näiteks Microsoft Surface.
* Teine võimalus on lisada LCD-ekraanile valgustundlik neljas lisa-subpiksel.
 
==== Eriomadused ====
Suudab eraldada kätepuuteid muude esemete puudetest, ka on olemas multitouchmitmikpuutefunktsioon. Võimaldab ehitada suuremõõdulisi, kuni tahvlisuurusi sensoripindu.
 
=== Tensomeetrilised puuteekraanid ===
123. rida:
 
=== Induktsioon-puuteekraanid ===
Induktsioon-puuteekraan on integreeritud ekraaniga graafikatahvel. Need ekraanid reageerivad ainult spetsiaalse pliiatsi peale. Kasutatakse, kui on vajalik seadme reageerimine vaid pliiatsiga (mitte käega) vajutuse peale: tippklassi (''high-end'' klassi) kunstitahvlid, mõned tahvel-PC mudelid.
 
==Erinevate puuteekraanidePuuteekraanide tehnoloogiate võrdlus==
Järgnev informatsioon on esitatud ettevõtte Mass Multimedia, Inc. ettevõtte poolt, mis müüb puuteekraanidega seadmeid.
 
{| class="wikitable"
|-
! Tehnoloogia
! 4- traadil põhinev
! Pinnalaine
! 5- traadil põhinev
! Infrapuna
! Mahtuvuslik
145. rida:
|-
! Stabiilsus
| KõrgeSuur
| Väga kõrgesuur
| KõrgeSuur
| KõrgeSuur
| Normaalne
|-
180. rida:
|-
! Reageerimisaeg
| <10ms10 ms
| 10ms10 ms
| <15ms15 ms
| <20ms20 ms
| <15ms15 ms
|-
! Järgimiskiirus
215. rida:
|}
 
== InfoallikadAllikad ==
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Touchscreen Touchscreen] – Artikkel puuteekraanidest inglise keeles.
* [http://ru.wikipedia.org/w/index.php?title=%D0%A1%D0%B5%D0%BD%D1%81%D0%BE%D1%80%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D1%8D%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD&stable=1 Сенсорный экран] – Artikkel puuteekraanidest vene keeles.