Permi Stefan: erinevus redaktsioonide vahel

'''Permi Stefan''' ([[Vene keel|vene keeles]]: Стефан Пермский, [[Komi keel|komi keeles]]: Перымса Стефан; 1340–1396) oli 14. sajandi [[komi]] misjonär. Stefan lõi [[Vanapermi kiri|vanapermi kirja]] ehk [[Abur|Aburi]]i.

Stefan sündis aastal [[1340]] [[Veliki Ustjug|Veliki Ustjugi]] linnas, kus tollal elas üsna palju komisid. On alust arvata, et ka Stefani enda ema oli komi päritolu ning ka Stefan ise oskas tõenäoliselt [[komi keeltkeel]]t juba lapsepõlves. Siiski osad allikad väidavad ka, et Stefan õppis komi keele ära alles hiljem, reisides mööda [[Komimaa|Komimaad]] ringi. Juba üsna noores eas läks Stefan [[Rostov|Rostovi]] kloostrisse õppima ja seal on ta andnud ka enda usuvande. Kloostris olles õppis ta selgeks nii [[Kreeka keel|kreeka keele]] kui ka [[Vanakreeka keel|vanakreeka keele]] ning vanade trükiste kopeerimise. Lisaks õppis ta kloostris olles ka [[Vanakomi keel|vanakomi keelt]], tõlkis usutekste komi keelde ja lõi ka 24-tähelise komi tähestiku. <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/komi/kstefan.htm|Pealkiri=Permi Stepan|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

[[1379]]. aastal ostustaskiotsustaski Stefan asuda teele Komimaale, et seal oma kloostris õpitud misjonäri oskused praktikasse panna. Ennast asutas ta elama [[Ust-Võmi rajoon|Jemdini]] linna (vene keeles: [[Ust-Võmi rajoon|Ust-Võm]]), mis asub üsna Komimaa keskel ja seega peetakse seda Stefani poolt kavalaks sammuks. Kaval samm oli see ka seetõttu, et linnake asub [[Võtšegda]] jõe kaldal ja sealt oli väga kerge pääseda nii [[Ežva komi]] aladele, samuti ka [[Jemva]], [[Sõktõvi jõgi|Sõktõv]]<nowiki/>i ja [[Višera jõgi (Kama)|Višera]] jõgede äärsetele maadele ja ka [[Udora rajoon]] ei jäänud Jemdinist kaugele. <ref name=":0" />

Üldjoontes läks Stefanil alguses Komimaal väga hästi ja suuremat vastupanu ei olnud. Stefan hävitas kohalikke palvemaju, puuslike ja paganausu märke ja ehitas asemele kirikuid. Lisaks koolitas ta kohalikke komisid selleks, et saaks komi keeles jumalateenistusi jäbiläbi viia. Siiski pälvis ta selle tegevuse tõttu sai ta nii kohalike valitsejate kui ka lihtrahva pahameele ja vaid aasta hiljem, [[1380]]. aastal, ründasid valitsejad koos lihtrahvaga Jemdinit, kuid tulutult. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/komi/kstefan.htm|Pealkiri=Permi Stefan|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Järgneva kohta ringleb Komimaal mitmeid legende. Nimelt tõenäoliselt aastal 1389 kohtab Stefan suuremat vastupanu kui varem ja põrkub kokku sellise tegelasega nagu [[Sotnik Permi Pama]] või ka teiste nimedega nimetatult [[Ošlapei]], [[Meleika]], [[Paljaika]], [[Kört-Aika]], [[Kõska]], [[Pam]], [[Poma]]. Ilmselt oli Pama näol tegemist šamaaniga[[šamaan]]iga, kuna erinevates legendides suudab ta mõjutada loodusjõude, muutuda kalaks või loomaks ja kasutada maagilist väge. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Limerov, Pavel|pealkiri=Imetegija Stepan: püha Permi Stefani kuju komi legendides|aasta=2014|koht=Mäetagused nr 57.|kirjastus=|lehekülg=}}</ref><blockquote>''Palju aastaid tagasi elas Poma (Foma). Ka praegu on veel Udora küla taga lagendik Pomavidz (Foma aas) ja mägi Pomakeros (Foma mägi). Kui ta ei oleks seal elanud, poleks ju nii nimetatud. Vaat nii, kunagi elas siin Poma. Aga Võtšegdal, tuleb välja, elas toona Kortaika (raudne taat, vägilane). Ja vaat Poma sõitis paadiga Võtšegdale, ei tea, mis eesmärgil, võibolla selleks, et mõõta temaga teadjavõimeid. Sõidab, aga Kortaika keedab midagi. Poma ütleb: “Virre, seisa!” Aga Kortaika vastab: “Paat, seisa!” Ja seisma jäid nii virre kui ka paat.''<ref>{{Raamatuviide|autor=Ankudinova, Marina & Filippova, Valentina|pealkiri=Istoricheskaia pamiat’ v ustnykh predaniiakh komi: Materialy.|aasta=2005|koht=Syktyvkar|kirjastus=|lehekülg=}}</ref></blockquote>Öeldakse, et antud võitlus Pami ja Stefani vahel oli n-ö uskude kokku põrkamine, mis pidigi päädima ühe võidu ja ühe kaotusega. Osade allikate järgi üritas Pam Stefanit ja Jemdeni linnust hävitada lausa mitmel korral, kuid mõlemal korral ta põrus ja seega andes teed kristlusele ja uuele Jumalale. Paljud komid, kes siiski olid põhimõtteliselt kristluse vastu põgenesid Komimaalt [[Uural|Uuralite]] taha, [[Vaška]] ja [[Pinega jõgi|Pinega]] jõgede kallastele, ja jäid sinna alaliselt elama. Pärast vastupanu käis Stefan [[Moskva|Moskvas]] palumas, et määrata Komimaale piiskop, mille peale määrati Stefan ise Komimaa piiskopiks ja sellest saadik kutsutakse teda Permi Stefaniks. <ref name=":0" />

Tänu tähestikule, mille nimeks on Abur, peetakse Stefanit ka komi kirjakeele isaks ja seda põhjendatult. Antud tähestik, mille Stefan lõi, toetus paljuski komi keele foneetikale[[foneetika]]le ja seega kirjeldas keelt üsna hästi. Tähestikus olevad tähed sarnanesid nii [[Iraani keeled|iraani]] kui ka [[Vanaslaavi keel|vanaslaavi]] grafeemidega[[grafeem]]idega ja arvatakse ka, et sellel on olemas seos [[Vanaarmeenia keel|vana armeenia]] ja [[Gruusia keel|gruusia]] tähestikuga. Sarnased on nii grafeemide välimused kui ka isegi grafeemide nimetused ning seda, et komid on tõenäoliselt olnud läbikaimisesläbikäimises [[Iraani rahvad|iraani rahvastega]] näitab ka näiteks komi sõna ''небöг'', mis tähistab raamatut ja ilmselt on komi keelde laenatud juba 6.-7–7. sajandil. On ka arvatud, et see sõna on rännanud Komimaale mingisuguste raamatutega koos ja on ka arvatud, et komid oskasidki juba 6.-7–7. sajandil lugeda. Siiski on professor V. I. Lõtkin tulnud välja teooriaga, et Stefan võis grafeemide loomiseks ammutada loomingut ka vanadest komi peremärkidest ja ei olnud mõjutatud iraani või [[Slaavi keeled|slaavi keeltest]].  <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/komi/kkeela.htm|Pealkiri=Keele areng|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>