Erinevus lehekülje "Galileo (kosmosesond)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{Pikemalt artiklis|Galileo maandur}}
 
Galileo sond võttis Jupiterile kaasa ka maanduri, mis pidi sisenema Jupiteri atmosfääri ja saatma laskumise ajal kosmosesondile andmeid. Maandur eraldus emalaevast 10. juulil 1995 ning sisenes planeedi atmosfääri 7. detsembril. Maandur sisenes Jupiteri atmosfääri kiirusel 47,8 km/s ning see edastas Jupiteri atmosfääri kohta andmeid 57 minutit, enne kui suur kuumus ja rõhk maanduri hävitasid<ref name="Suggests" />. Galileo maandur kaalus 339 kg ja selle ehitas [[Hughes Aircraft Company]]<ref name="Hughes" />
 
==Olulisemad avastused Jupiteri juures==
Pärast esimest möödalendu Maast, pidi Galileo avama oma suundantenni, kuid selle avamine ebaõnnestus ning tekitas tõsised sideprobleemid. Antenn oli 18 ribiga ning plaanide kohaselt pidi antenni ajami käivitumisel antenni otsad kinnitustest vabanema ja antenn avanema. Tegelikult vabanesid kinnitustest ainult 15 otsa. Rikke uurijad leidsid, et selle põhjustas antenni ribide määrdeaine erodeerumine ja kulumine. Määrdeaine erodeerus ning kulus, kuna kulude säästmiseks otsustas NASA sondi Florida ja California vahel transpordimiseks kasutada lennuki asemel veokit. Teooriat toetas ka asjaolu, et kolm avanemata jäänud ribi olid transpordi ajal transpordialuse pool ning keegi polnud määret enne starti üle kontrollinud.
 
Riket prooviti kõrvaldada mitmel ei viisil. Üks lahendus oli, et Galileo pandi pöörlema maksimaalse kiirusega<ref name="Trials" /> ja lisaks proovisid insenerid antenni avada, lülitades antenni ajamit üle 13 000 korra sisse ja välja. Inseneride pingutustest hoolimata jäi probleem lahendamata.
 
Peaantenni mitteavanemisega kaasnes ka probleem, et kui üks kolmest ribist peaks ootamatult kinnitusest vabanema, siis jääksid ülejäänud kaks suure surve alla ja kui üks kahest peaks vabanema, siis oleks viimane nii suure surve all, et see ei vabaneks kinnitusest kunagi. Probleemi teine pool oli asjaolu, et sond pidi Veenusest mööda lennates lähenema Päikesele lähemale, kui algselt planeeritud ning seetõttu pidi see tulema toime vähemalt 50 kraadi suurema temperatuuriga kui algselt planeeritud. Probleemi lahendamiseks tuli kasutusele võtta peaantenni ajami arvuti, et tagada Galileo normaalne töö.
Kaks aastat Jupiteri orbiidil viibimist, hakkas sondile mõju avaldama ning Galileo kütus oli 2000ndate aastate alguses otsakorral. Lisaks polnud Galileo läbinud steriliseerimist ning seetõttu arvati, et selle pardal võib olla Maalt pärit baktereid. Neil põhjustel otsustati, et Galileo juhitakse Jupiteri atmosfääri, kus see põleb ära ning välistab Jupiteri kuude võimaliku saastamise.
 
Galileo möödus 5. novembril 2002 Amaltheast ning mõõtis selle massi, olles minimaalselt 163 ± 11.7 km kaugusel. Pärast seda kaugenes sond planeedist 26 miljoni kilomeetri kaugusele ja lähenes seejärel planeedile, et siseneda selle atmosfääri<ref name="Final Approach" />. Galileo sisenes 21. septembril 2003 ekvaatori lähedalt Jupiteri atmosfääri ning hävis. Missioon läks maksma umbes 1,4 miljardit dollarit<ref name="Quick" />.
 
 
<ref name="Power">[https://web.archive.org/web/20080613233904/http://www.resa.net/nasa/engineer.htm Galileo Engineering]</ref>
<ref name="Nuclear">[http://www.nytimes.com/1989/10/10/science/groups-protest-use-of-plutonium-on-galileo.html NY Times:Groups Protest Use of Plutonium on Galileo]</ref>
<ref name="Suggests">[https://www2.jpl.nasa.gov/sl9/gll38.html JPL:GALILEO PROBE SUGGESTS PLANETARY SCIENCE REAPPRAISAL]</ref>
<ref name="Hughes">[https://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1989/1989%20-%200347.html Flight Global:Hughes designed and built a probe for the Galileo Mission]</ref>
<ref name="Europa">[http://www.space.com/15498-europa-sdcmp.html Space.com:Europa: Facts About Jupiter's Icy Moon and Its Ocean]</ref>
<ref name="Life Found">[https://www.eurekalert.org/pub_releases/1999-05/NSFC-TSCF-210599.php EurekAlert:The Sagan criteria for life revisited]</ref>
<ref name="Laser Comm">[https://www.space.com/534-nasa-test-laser-communications-mars-spacecraft.html Space.com:NASA To Test Laser Communications With Mars Spacecraft]</ref>
<ref name="Single Event Upset">[https://www.hq.nasa.gov/pao/History/computers/Ch6-3.html Computers in Spaceflight: The NASA Experience - The Single Event Upset Problem]</ref>
<ref name="QuickFinal Approach">[https://solarsystemspaceflightnow.nasa.govcom/galileo/facts030921galileogone.cfmhtml NASASpaceflight Solar SystemNow:Galileo: Factsspacecraft crashes &into FiguresJupiter]</ref>
<ref name="Quick">[https://solarsystem.nasa.gov/galileo/facts.cfm NASA Solar System:Galileo: Facts & Figures]</ref>
<ref name="Trials">[https://spaceflightnow.com/galileo/030921galileohistory.html Spaceflight Now:The Galileo trials]</ref>
<ref name="Farewell">[http://www.skyandtelescope.com/astronomy-news/goodbye-galileo/ Sky&Telescope:Goodbye, Galileo]</ref>
}}