Biotiin: erinevus redaktsioonide vahel

'''Biotiin''' ehk '''H-vitamiin''' ehk '''B₇-vitamiin''' ehk '''B₈-vitamiin''' ehk '''koensüüm R''' on valdavalt endogeenne [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuv]] [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiin]], mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik nii pro- kui ka [[eukarüoodid|eukarüootsete]] [[organism]]ide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Biotiin on paljude [[bakterid|bakterite]] jaoks asendamatu [[kasvufaktor]].<ref>P. H. GRAHAM, [http://mic.sgmjournals.org/content/30/2/245.full.pdf name="Vitamin Requirements of Root Nodule Bacteria6qKEi"], J . gen. Microbiol. (1963), 30, 245-248, Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref><ref>Radwan SS, Al-Muteirie AS, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11297361name="Vitamin requirements of hydrocarbon-utilizing soil bacteriaFuTuz"], Microbiol Res. 2001 Mar;155(4):301-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Biotiin ja selle isomeerid on ka [[bioaktiivsus|bioaktiivsed]] [[biomikromolekul]]id ja asendamatud [[koensüümid]]. Biotiini leidub paljudes taimsetes ja loomsetes [[toitaine]]tes ning normaalse füsioloogiaga loomadel toimub biotiinisüntees [[mikroorganis]]mide kaudu [[soolestik]]us. Biotiin on ka [[ravimipreparaadid|ravimipreparaatide]], [[söödalisandid|söödalisandite]], [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaatide]] ja [[kosmeetikatoode|kosmeetikatoodete]] oluline koostisosa.

*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]] '''A11HA05''';<ref>[http://www.whocc.no/atc_ddd_index/?code name=A11HA05 Veebiversioon (vaadatud"JpdYU" 24.08.2013)]</ref>

*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC<small>vet</small>-kood]] '''QA11HA05'''.<ref>[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code name=QA11HA05 Veebiversioon (vaadatud"O5dJv" 24.08.2013)]</ref>

===Sünonüümid<ref>[http://www.cas.org/motw/biotin Veebiversioon (vaadatudname="lknxm" 30.08.2013)]</ref> ja isomeerid===

*[[1901]]. aastal avastas [[Eugene Wildiers]] [[munakollane|munakollases]] [[pärm]]i [[kasvufaktor]]id: ''[[bios I]]'' ja ''[[bios II B]]'' ehk ''[[bios]]''.<ref>Jess G. Thoene, [http://books.google.ee/books?idname=RWIFNJjBJOIC&pg=PA64&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=GWogUr_1EoGs7QaR8oG4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false"wjEeZ" Small Molecule Therapy for Genetic Disease], Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

*[[1935]]–[[1936]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]il koos doktorant [[Benno Tönnis]]ega 250 kilost kuivatatud munakollase pulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1 mg [[Wildiers]]i munakollase "bios-faktorit" ja nad nimetasid aine [[biotiin]]iks ("Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16-2816–28). <ref>[http://www.historici.nl/Onderzoek/Projecten/BWN/lemmata/bwn4/koegl name="Kögl, Fritz (1897-1959)qGfgQ", Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref><ref>M. Daniel Lane, name="The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor LynenTOrBG", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref><ref>Fritz Kögl, W. van Hasselt,[http://www.degruyter.com/view/j/bchm2.1936.243.issue-4-5/bchm2.1936.243.4-5.189/bchm2.1936.243.4-5.189.xml name="Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe.tBayK"], [[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]], 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)<small> (saksa keeles)</small></ref>

*[[1941]]. aastal eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, mille ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref>Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?idname=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false"mwbIV" Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>Rottidel, kelle [[sööt|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn munavalge kahjustuse sündroomi (inglise: ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögli ja Tönnise poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]iga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama ühend või väga lähedased ühendid.<ref>Klaus Hofmann,name="3Fe45" ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]<small> (inglise keeles)</small></ref>

Samal ajal kasutati nimetatud raviva faktori kohta ka teisi nimetusi: [[kaitsefaktor X]] (inglise keeles ''protective factor X''), [[munavalge kahjustuse sündroomi kaitsefaktor]] (inglise: ''egg white injury protection factor''), [[S-faktor]], [[W-faktor]] (ehk [[Bw-vitamiin|B_w-vitamiin]]).<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?idname=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]W2RHK", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>