Areios: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
6. rida:
==Varane elu ja iseloom==
On võimalik, et Arius oli pärit [[Liibüa]]st. Tema isa nimi olevat olnud Ammonius. Arius oli arvatavasti õpilane eksegeetilises koolis [[Antiookia]]s, kus ta võis õppida [[Antiookia Lucianuse]] juures.<ref
Tulles tagasi Aleksandriasse, sai Arius sõbraks mehega, kelle nimi oli [[Meletius Lycopolisest]] ja ta ordineeriti diakoniks viimase juhtimise all. Piiskop [[Peetrus Aleksandriast]] ekskommunitseeris Ariuse aastal 311 [[Meletius]]e vaadete toetamise pärast, aga Peetruse järglase, [[Achillas Aleksandriast|Achillase]] ajal lubati ta taas armulauale ning aastal 313 tehti tast Aleksandrias Baucalise piirkonna presbüter.
Ehkki vaenlased on Ariuse iseloomu tigedalt maha teinud, tundub, et ta oli askeetlik, hea moraali ning kindlate põhimõtetega. [[Warren H. Carroll]] (parafraseerides [[Epiphanius Salamiest]], Ariuse opponenti) kirjeldab teda kui "pika ja kõhna, silmatorkava välimuse ja lihvitud kommetega meest. Naised armusid temasse ogaralt, olles võlutud tema imeilusatest kommetest, puudutatud tema askeetlikust välimusest. Meestele avaldas muljet tema intellektuaalselt ülimuslik aura.”<ref
==Vaidlus==
Ajaloolane [[Socrates Konstantinoopolist]] teatab, et Arius sattus esimest korda vaidlusesse, kui [[Aleksander Aleksandriast|Aleksander]], kes sai pärast [[Achillas Aleksandriast|Achillast]] Aleksandria piiskopiks, pidas jutluse Poja sarnasusest Isaga. Arius nägi Aleksandri jutluses [[sabellianism]]i taaselustamist, mõistis selle hukka ning vaidles et "kui isa sigitas Poja, siis temal, kes oli sigitatud, oli eksistentsi algus: ja siit on selge, et oli aeg, mil Poega ei olnud. Siit järeldub, et ta sai oma substantsi mittemillestki."<ref
Usutakse, et Ariuse doktriine mõjutas [[Lucianus Antiookiast|Lucianuse]] õpetus. Lucianus oli tunnustatud kristlik õpetaja ja usumärter. Kirjas Konstantinoopoli piiskopile [[Aleksander Konstantinoopolist|Aleksandrile]] kirjutas [[Aleksander Aleksandriast]], et Arius tuletas oma teoloogia Lucianuse omast. Selle kirja eesmärk oli kurta doktriinide üle, mida Arius toona oli esitanud. Tema süüdistus Ariuse hereesias oli siiski veel üsna nõrk, Aleksandri keelekasutus oli pigem sõimav ja robustne kui hästi argumenteeritud ning etteheited ei olnud teistelt autoritelt toetust veel leidnud. Lucianust ei süüdistanud Aleksander seal selles, et too oleks õpetanud samu doktriine, mida Arius, vaid lihtsalt tolle ''ad invidiam'' hereetilistes kalduvustes.
29. rida:
Ta tsiteerib midagi sarnast ''Thaliast'':
<blockquote>Jumal ei ole alati olnud Isa; Oli aeg, mil ta oli üksi, ning ei olnud veel Isa: hiljem ta sai selleks. Poeg ei ole igavikust, ta tuli mittemillestki. <ref
===Ariuse säilinud kirjutised===
37. rida:
Kolm allesolevat kirja, mida peetakse Ariuse omadeks: tema kiri Aleksandria Aleksandrile (Säilinud Athanasiuse teoses), tema kiri Eusebiusele Nikomeediast, ning tema ülestunnistus Konstantinusele. On alles veel ka palju kirju, mida omistatakse temale, ning mitmetel kordadel on teda tsiteerinud tema oponendid. Mõistagi on raske ütelda, kui täpselt viimased teda tsiteerivad, samuti on ka tsitaadid ise sageli liiga lühikesed ning kontekstist välja rebitud.
Tema ''Thalia'' (sõna-sõnalt "pidustus"), on populariseeritud teos, kus ta kombineerib proosat ja värsivormi, ning sellest on fragmente säilinud. Mõlemad viited on talletatud tema oponendi Athanasiuse poolt. Esimene on teade Ariuse õpetusest teoses ''Kõned Ariaanide vastu''., 1.
Teine on teose ''Arminumi ja Seleucia Konsiilidest'' veidi otsesem tsitaat või tsitaatide kogu, mis kujutab endast korrapäratuid värsse ning tundub olevat sõnasõnaline.<ref name="williams-98"
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="williams-99">Williams, "Arius: Heresy and Tradition. Revised Edition", p.99</ref>
<ref name="williams-98">Williams, "Arius: Heresy and Tradition. Revised Edition", pp.98–9</ref>
<ref name="hanson-10">Hanson, "The Search for the Christian Doctrine of God", pp.10–15, esp. p.12</ref>
<ref name="stevenson-332">Stevenson, "A New Eusebius: Documents Illustrating the History of the Church to AD 337", pp.330–332.</ref>
<ref name="williams-95">Williams, "Arius: Heresy and Tradition. Revised Edition", p.95</ref>
<ref name="16Xa3">Michael O'Carroll, Trinitas (Delaware: Michael Glazier, Inc, 1987) p. 23.</ref>
<ref name="eIgHj">Carroll, A History of Christendom, II, p. 10</ref>
<ref name="PgMHB">Socrates of Constantinoopolist, ''Kiriku Ajalugu'', raamat 1, peatükk 5.</ref>
<ref name="2QFHA">Carroll, History of Christendom, II, p. 10</ref>
}}
==Vaata ka==
| |||