Logistika: erinevus redaktsioonide vahel

'''Logistika''' (inglise keeles ''logistics'') on [[ressurss]]ide ajaline positsioonimine või kogu [[tarneahel]]a strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on [[klient|kliendi]] rahuldamine. See võib hõlmata [[hange|hankeid]], [[tootmine|tootmist]], [[jaotus]]t ja [[jäätmekäitlus]]t koos nendega kaasneva [[transport|transpordi]], [[ladustamine|ladustamise]] ja [[infotehnoloogia]]ga. See on üks paljudest [[definitsioon]]idest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused.<ref name="LA">Villemi, M. (2008), "Logistika alused", TTÜ kirjastus</ref>

Logistika mõiste juured ulatuvad kaugesse minevikku ning see on tekitanud vaidlusi sõna päritolu üle. [[Kreeka keel|Kreekakeel]]se sõna ''logistikos'' all mõtlesid vanad [[kreeklased]] hoopis mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. [[Rooma riik|Rooma riigis]] tähendas ''logistika'' aga toodete jaotust. Esimest korda on sõna logistika kui sõjateaduse mõistet kirjalikes allikates leitud 1138. aastal. Tänapäevase mõistena võeti sõna kasutusele 1760. aastal, kui tollasele [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kuningale [[Louis XIV]]-le tehti ettepanek luua [[sõjavägi|relvajõud]]ude juhtimise uus organisatsiooniline struktuur, et lahendada Prantsuse armee ümberkorraldamisega seotud haldusprobleeme. Loodi uus ametikoht, mis kandis nime ''maréchal général de logis''. Ametinimetus tulenes prantsuskeelsest sõnast ''loger'', mis tähendab majutamist, laagrisse jäämist, paigutamist.<ref name="LA" /> <ref name="LTJ">Kiisler, A. (2011), "Logistika ja tarneahela juhtimine", TTÜ kirjastus</ref>

[[Pilt:Logistika evolutsioon.jpg |pisi|Logistika evolutsioon]]Kuni [[20. sajand]]ini saab rääkida logistikast kui ühest [[militaarne|militaar]]<nowiki/>valdkonnast. Peamiseks eesmärgiks oli vägede varustamine eluks, liikumiseks ja sõjategevuseks vajalikuga. 20. sajandi teisest poolest alates võib aga rääkida juba [[ärilogistikast]], mis tekkis [[militaarlogistika]] põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja [[teooria]]d muutunud, mida iseloomustab hästi kõrval olev joonis.<ref name="LTJ" />

[[21. sajand]]iks on konkurentsi alusel ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma [[turupositsioon]]i, toota uusi tooteid ja leida viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide ümberseadmise ja tervete [[süsteem]]ide ümberkorraldamise abil. Peamiseks selliseks abivahendiks ongi logistika, mida nähakse äritegevuse arengu peamiseks võimaldajaks ja [[katalüsaator]]iks. Seda iseloomustavad märksõnad: süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus.<ref name="LTJ" />

2012. aastal avaldas [[Krediidiinfo]] pankrotiuuringu, mille tulemusest võib oletada, et Eesti veondus- ja laondussektoris ei ole seis kõige hullem, sest pankrottide arv on alla Eesti keskmise. Kui 2012. aastal pankrotistus Eestis tuhande ettevõtte kohta keskmiselt 3,03 ettevõtet, siis veondus- ja laondussektoris pankrotistus tuhandest ettevõttest 2,43.<ref>Äripäev, (2013). name="X2SGs"Vedajate käsi käib hästi".</ref>