Permi Stefan

Permi Stefan (vene keeles: Стефан Пермский, komi keeles: Перымса Стефан; 1340–1396) oli 14. sajandi komi misjonär. Stefan lõi vanapermi kirja ehk Aburi.

Permi Stefan
Pühak Stefan teel Moskvasse
Sündinud	1340 Veliki Ustjug, Venemaa
Surnud	1396 Moskva, Venemaa

Elukäik

Lapsepõlv

Stefan sündis aastal 1340 Veliki Ustjugi linnas, kus tollal elas üsna palju komisid. On alust arvata, et ka Stefani enda ema oli komi päritolu ning ka Stefan ise oskas tõenäoliselt komi keelt juba lapsepõlves. Siiski osad allikad väidavad ka, et Stefan õppis komi keele ära alles hiljem, reisides mööda Komimaad ringi. Juba üsna noores eas läks Stefan Rostovi kloostrisse õppima ja seal on ta andnud ka enda usuvande. Kloostris olles õppis ta selgeks nii kreeka keele kui ka vanakreeka keele ning vanade trükiste kopeerimise. Lisaks õppis ta kloostris olles ka vanakomi keelt, tõlkis usutekste komi keelde ja lõi ka 24-tähelise komi tähestiku.

Misjonitöö

1379. aastal ostustaski Stefan asuda teele Komimaale, et seal oma kloostris õpitud misjonäri oskused praktikasse panna. Ennast asutas ta elama Jemdini linna (vene keeles: Ust-Võm), mis asub üsna Komimaa keskel ja seega peetakse seda Stefani poolt kavalaks sammuks. Kaval samm oli see ka seetõttu, et linnake asub Võtšegda jõe kaldal ja sealt oli väga kerge pääseda nii Ežva komi aladele, samuti ka Jemva, Sõktõvi ja Višera jõgede äärsetele maadele ja ka Udora rajoon ei jäänud Jemdinist kaugele.

Üldjoontes läks Stefanil alguses Komimaal väga hästi ja suuremat vastupanu ei olnud. Stefan hävitas kohalikke palvemaju, puuslike ja paganausu märke ja ehitas asemele kirikuid. Lisaks koolitas ta kohalikke komisid selleks, et saaks komi keeles jumalateenistusi jäbi viia. Siiski selle tegevuse tõttu sai ta nii kohalike valitsejate kui ka lihtrahva pahameele ja vaid aasta hiljem, 1380. aastal, ründasid valitsejad koos lihtrahvaga Jemdinit, kuid tulutult.

Vastupanu

Järgneva kohta ringleb Komimaal mitmeid legende. Nimelt tõenäoliselt aastal 1389 kohtab Stefan suuremat vastupanu kui varem ja põrkub kokku sellise tegelasega nagu Sotnik Permi Pama või ka teiste nimedega nimetatult Ošlapei, Meleika, Paljaika, Kört-Aika, Kõska, Pam, Poma. Ilmselt oli Pama näol tegemist šamaaniga, kuna erinevates legendides suudab ta mõjutada loodusjõude, muutuda kalaks või loomaks ja kasutada maagilist väge.

Palju aastaid tagasi elas Poma (Foma). Ka praegu on veel Udora küla taga lagendik Pomavidz (Foma aas) ja mägi Pomakeros (Foma mägi). Kui ta ei oleks seal elanud, poleks ju nii nimetatud. Vaat nii, kunagi elas siin Poma. Aga Võtšegdal, tuleb välja, elas toona Kortaika (raudne taat, vägilane). Ja vaat Poma sõitis paadiga Võtšegdale, ei tea, mis eesmärgil, võibolla selleks, et mõõta temaga teadjavõimeid. Sõidab, aga Kortaika keedab midagi. Poma ütleb: “Virre, seisa!” Aga Kortaika vastab: “Paat, seisa!” Ja seisma jäid nii virre kui ka paat.

Öeldakse, et antud võitlus Pami ja Stefani vahel oli n-ö uskude kokku põrkamine, mis pidigi päädima ühe võidu ja ühe kaotusega. Osade allikate järgi üritas Pam Stefanit ja Jemdeni linnust hävitada lausa mitmel korral, kuid mõlemal korral ta põrus ja seega andes teed kristlusele ja uuele Jumalale. Paljud komid, kes siiski olid põhimõtteliselt kristluse vastu põgenesid Komimaalt Uuralite taha, Vaška ja Pinega jõgede kallastele, ja jäid sinna alaliselt elama. Pärast vastupanu käis Stefan Moskvas palumas, et määrata Komimaale piiskop, mille peale määrati Stefan ise Komimaa piiskopiks ja sellest saadik kutsutakse teda Permi Stefaniks.

Siiski ei olnud Stefani tegemised pinnuks silmas vaid Pamile. Nimelt pani Novgorodi vabariik Stefani tegemisi pahaks ja kuna Komimaale oli asutatud ka uus piiskopkond, siis tajus Novgorod otsest ohtu ilma jääda enda mõjualasse kuuluvatest aladest. Seega aastal 1385 asus Novgorodist teele armee eesmärgiga hävitada uus piiskopkond, kuid ka sellel armeel ei olnud suuremat edu, kuna Stefan palus abi ka oma sünnilinnalt Veliki Ustjugilt, kust lahkelt appi tuldi. Novgorodlased ründasid ka teist korda, kuid tulutult, mispeale Stefan ise läks Novgorodi rahulepingut sõlmima.

Surm

Stefani surma kohta on teated segased. On teada, et Stefan käis veel kaks korda pärast Novgorodis käimist Moskvas ning, et viimase korra ajal ta suri. On ka tehtud oletusi, et Stefan tapeti.

Pärast Stefani surma hakkasid komikeelsed jumalateenistused kirikutes siiski vähenema ja keelt kasutati pigem veel vaid kloostrites. Komi keelt tunti aga tänu Stefanile ka Moskva kirikutes, kus seda kasutati salakirjana. Ka kloostrites vähenes komi keele kasutus järk-järgult ning asi päädis sellega, et 17. sajandil võttiski kuulsa komi tähestiku üle kirillitsa. Vana komi kirjakeelt on säilinud tänapäevaks kahjuks vaid ikoonidel ja seda kokku pea 200 sõna ringis.

Abur

Tänu tähestikule, mille nimeks on Abur, peetakse Stefanit ka komi kirjakeele isaks ja seda põhjendatult. Antud tähestik, mille Stefan lõi, toetus paljuski komi keele foneetikale ja seega kirjeldas keelt üsna hästi. Tähestikus olevad tähed sarnanesid nii iraani kui ka vanaslaavi grafeemidega ja arvatakse ka, et sellel on olemas seos vana armeenia ja gruusia tähestikuga. Sarnased on nii grafeemide välimused kui ka isegi grafeemide nimetused ning seda, et komid on tõenäoliselt olnud läbikaimises iraani rahvastega näitab ka näiteks komi sõna небöг, mis tähistab raamatut ja ilmselt on komi keelde laenatud juba 6.-7. sajandil. On ka arvatud, et see sõna on rännanud Komimaale mingisuguste raamatutega koos ja on ka arvatud, et komid oskasidki juba 6.-7. sajandil lugeda. Siiski on professor V.I.Lõtkin tulnud välja teooriaga, et Stefan võis grafeemide loomiseks ammutada loomingut ka vanadest komi peremärkidest ja ei olnud mõjutatud iraani või slaavi keeltest.  

Aburi tähestik