Galileo (kosmosesond): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
38. rida:
'''Galileo''' oli [[NASA]] [[kosmosesond]], mis uuris [[Jupiter]]i ja selle kuusid. Sond nimetati [[Itaalia]] astronoomi [[Galileo Galilei]] järgi ning see koosnes sondist ja [[Galileo maandur|maandurist]]<ref name="NSSDC" />.
Galileo startis 18. oktoobril 1989 missiooni [[STS-34]] pardal, mida teenindas [[kosmosesüstik Atlantis]]<ref name="Getting Off" />. Sond saabus Jupiteri orbiidile 7. detsembril 1995 ja sai esimeseks Jupiteri orbiidile jäänud tehiskaaslaseks. Galileost eraldus Jupiteri orbiidil maandur, mis planeedi atmosfääri sisenedes mõõtis esmakordselt Jupiteri atmosfääri. Sondil olid tõsised probleemid peamise sideantenniga, mis ei avanenud täielikult ning muutis sondiga suhtlemise keeruliseks<ref name="Moons" />. Sellest hoolimata sai Galileo esimeseks asteroidist möödunud kosmosesondiks, kui see möödus [[951 Gaspra]]'st ja samuti avastas sond esimese asteroidi kuu, [[Dactyl]]i, mis leiti tiirlemas ümber [[243 Ida]]<ref name="Winding" />. 1994. aastal jälgis Galileo komeedi [[Shoemaker-Levy 9]] kokkupõrget Jupiteriga<ref name="SL Nine" />.
Galileo uuris missiooni jooksul Jupiteri kuusid, atmosfääri, [[Ganymedes (kuu)|Ganymedest]], [[Callisto (kuu)|Callisto]]t ning [[Io]] vulkanismi. Lisaks avastas sond Jupiteri rõngad ja kaardistas planeedi magnetvälja.
92. rida:
===Käitursüsteem===
[[Pilt:Galileo propulsion module.jpg|pisi|250px|Galileo käitursüsteem]]
Käitursüsteem koosnes peamootorist, mis tekitas tõukejõudu 400 [[Njuuton|N]] ning kaheteistkümnest tõukurist, millest igaüks tootis tõukejõudu 10 njuutonit<ref name="Main engine" />. Lisaks peamootorile ja tõukuritele oli moodulis ka kütusepaagid koos 925 kg kütusega ning vajalik torustik. Kütusena kasutati monometüülhüdrasiini ja lämmastiktetroksiidi ning eraldi tankidesse paigutati 7 kg heeliumi, mida kasutati survestina. Käitursüsteemi projekteeris ja ehitas Messerschmitt-Bölkow-Blohm, sest Lääne-Saksamaa oli Galileo projekti rahvusvaheline partner<ref name="MBB" /><ref name="Power" />
===Elekter===
98. rida:
Galileo ehituse ajaks polnud päikesepaneelide areng jõudnud selleni, et neid saaks kasutada Jupiteri orbiidil, pidi NASA kasutama [[radioisotoopgeneraator]]eid (RTG), mis muutsid radioaktiivse materjali lagunemisel tekkiva soojuse [[Seebecki efekt]]i abil elektriks. See oli ka töökindlam lahendus, sest RTG-sid ei mõjuta Jupiteri radiatsioonivööd ega madalad temperatuurid.
Mõlemad RTG-d paigaldati 5 meetri pikkuste mastide külge ning need sisaldasid 7,8 kg [[plutoonium]]i. RTG-d olid ehitatud väga tugevateks ning need olid projekteeritud selliselt, et need jääksid õnnetuse korral terveks ka kanderaketi plahvatamisel, Maa atmosfääri sisenemisel ja kokkupõrkel vee või maapinnaga. Radioisotoopgeneraatorid tootsid stardil 570 W ning energiatootlikus langes 0,6 W kuus, olles Jupiteri juurde saabumisel langenud 493 wattini<ref name="Power" />.
Galileo stardi lähenedes, andsid tuumaenergia vastased NASA kohtusse, et saavutada sondi stardi keelamine. Hagejad tõid põhjuseks RTG-de liigse ohtlikkuse, ehkki neid oli varasematel missoonidel edukalt kasutatud<ref name="Nuclear" />. Samas oli inimeste teadlikkus kosmoselendude ohtlikkusest tõusnud, sest 1974. aastal kukkus [[Kanada]]sse Nõukogude Liidu satelliit, mis küll polnud varustatud tuumakütusega ning 1986. aastal oli toimunud [[Challengeri katastroof]]. Lisaks sellele, polnud ükski RTG-d kasutav kosmosesond sooritanud Maa-lähedast möödalendu ning seetõttu kartsid tuumavastased ühendused, et kui kosmosesüstik stardil hävib või möödalend Maast ebaõnnestub, võib tuumakütus Galileo purunemisel sattuda Maa atmosfääri<ref name="Nuclear" />.
206. rida:
Peaantenni mitteavanemisega kaasnes ka probleem, et kui üks kolmest ribist peaks ootamatult kinnitusest vabanema, siis jääksid ülejäänud kaks suure surve alla ja kui üks kahest peaks vabanema, siis oleks viimane nii suure surve all, et see ei vabaneks kinnitusest kunagi. Probleemi teine pool oli asjaolu, et sond pidi Veenusest mööda lennates lähenema Päikesele lähemale, kui algselt planeeritud ning seetõttu pidi see tulema toime vähemalt 50 kraadi suurema temperatuuriga kui algselt planeeritud. Probleemi lahendamiseks tuli kasutusele võtta peaantenni ajami arvuti, et tagada Galileo normaalne töö.
Hoolimata peaantenni kaotusest, oli sidepidamiseks võimalik kasutada teist antenni, aga selle andmesidekiirus oli peaantenni omast tunduvalt madalam ning antenni signaal oli Maale jõudes väga nõrk. [[Süvakosmose sidevõrk]] vajas seadmete uuendamist, et Galileoga suhelda. Pärast sidevõrgu uuendamist ning Galileolt saadetavate andmete saatmiseelset tihendamist, tõusis andmesidekiirus tuhande bitini sekundis. Kuna peaantenni kaotamise tõttu oli kogutud andmete Maale saatmine aeganõudvam ning seetõttu saadi missiooni vältel sondilt planeeritust vähem andmeid, kuid sellest hoolimata suudeti täita 70 % missiooni eesmärkidest<ref name="Farewell" />.
===Salvesti===
Galileo peaantenni kaotus tähendas, et kogutud andmete säilitamine salvesti abil oli äärmiselt tähtis, et need saaks hiljem tihendada ja Maale saata. Oktoobris 1995 jäi Galileo salvesti 15 tunniks tagasikerimise režiimile, enne kui insenerid selle avastasid ja käskisid kerimise lõpetada<ref name="Spacecraft" />. Pärast seda arvasid insenerid, et salvesti lint võis viga saada ning lindi kahjustatud osa ei kasutatud enam kunagi. Kuna vahejuhtum toimus mõni nädal enne Galileo orbiidile sisenemist, otsustasid insenerid ohverdada kõik Io ja Europa kohta kogutud andmed, et keskenduda ainult Galileo maanduri saadetavate andmete kogumisele.
Novembris 2002 lõpetas Galileo ootamatult andmete kogumise umbes 10 minutit pärast ainsat möödalendu [[Amalthea]]st. Kosmosesond lõpetas igasuguse andmete kogumise, lülitas kõik oma seadmed välja ja läks turvarežiimi. Esialgu arvati, et sond lülitus turvarežiimile Jupiteri radiatsioonist tekkinud vea tõttu ning kogutud andmete pärast ei muretsetud, sest enamus Amalthea kohta kogutud teabest oli juba salvestatud. Siiski avastasid insenerid, et salvesti keeldus millegi pärast allumast korraldustele saata kogutud teave Maale. Pärast nädalaid kestnud uurimist, kasutades selleks identset salvestit, suutsid insenerid teha kindlaks, et rike tõenäolisim põhjus oli [[pöördkooder]]i kolme [[infrapuna]]valgust kiirgava [[valgusdiood]]i kulumine. Insenerid tegid kindlaks, et tõenäoliselt oli planeedi radiatsioon kahjustanud salvesti kristalldetaile ning vähendanud valgusdioodidest eralduva valguse hulka. See omakorda põhjustas olukorra, kus pardaarvuti hakkas arvama, et pöördkooderi ratas oli vales asendis ning käivitas turvarežiimi. Insenerid kasutasid rikke parandamiseks nö "[[Lõõmutamine|lõõmutamissessioone]]", kus dioode kuumutati mitu tundi, et tekkiv kuumus parandaks kristalle ning suurendaks eralduva valguse hulka. Pärast 100-tunnist lõõmutamist oli salvesti võimeline töötama kuni tund aega järjest ning teadlased said kätte kõik Amalthea möödalennu andmed.
218. rida:
Kaks aastat Jupiteri orbiidil viibimist, hakkas sondile mõju avaldama ning Galileo kütus oli 2000ndate aastate alguses otsakorral. Lisaks polnud Galileo läbinud steriliseerimist ning seetõttu arvati, et selle pardal võib olla Maalt pärit baktereid. Neil põhjustel otsustati, et Galileo juhitakse Jupiteri atmosfääri, kus see põleb ära ning välistab Jupiteri kuude võimaliku saastamise.
Galileo möödus 5. novembril 2002 Amaltheast ning mõõtis selle massi, olles minimaalselt 163 ± 11.7 km kaugusel. Pärast seda kaugenes sond planeedist 26 miljoni kilomeetri kaugusele ja lähenes seejärel planeedile, et siseneda selle atmosfääri. Galileo sisenes 21. septembril 2003 ekvaatori lähedalt Jupiteri atmosfääri ning hävis. Missioon läks maksma umbes 1,4 miljardit dollarit<ref name="Quick" />.
234. rida:
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="NSSDC">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/galileo.html NSSDC:Galileo]</ref>
<ref name="Getting Off">[https://solarsystem.nasa.gov/galileo/mission/journey-launch.cfm NASA Solar System:The Journey to Jupiter
Getting Off the Ground]</ref>
<ref name="Moons">[http://www.space.com/18632-galileo-spacecraft.html Space.com:Spacecraft Galileo: To Jupiter and Its Moons]</ref>
<ref name="Winding">[http://solarsystem.nasa.gov/galileo/mission/journey-cruise.cfm NASA Solar System:The Journey to Jupiter The Cruise - The Winding Road to Jupiter]</ref>
250. rida ⟶ 252. rida:
<ref name="Main engine">[http://www.space-propulsion.com/spacecraft-propulsion/showcase/galileo-nasa.html Space Propulsion.com:NASA's Galileo Spacecraft - Propulsion Module]</ref>
<ref name="MBB">[https://spaceflightnow.com/galileo/030920spacecraft.html Spaceflight Now:The Galileo spacecraft]</ref>
<ref name="Power">[https://web.archive.org/web/20080613233904/http://www.resa.net/nasa/engineer.htm Galileo Engineering]</ref>
<ref name="Nuclear">[http://www.nytimes.com/1989/10/10/science/groups-protest-use-of-plutonium-on-galileo.html NY Times:Groups Protest Use of Plutonium on Galileo]</ref>
<ref name="Europa">[http://www.space.com/15498-europa-sdcmp.html Space.com:Europa: Facts About Jupiter's Icy Moon and Its Ocean]</ref>
255. rida ⟶ 258. rida:
<ref name="Laser Comm">[https://www.space.com/534-nasa-test-laser-communications-mars-spacecraft.html Space.com:NASA To Test Laser Communications With Mars Spacecraft]</ref>
<ref name="Single Event Upset">[https://www.hq.nasa.gov/pao/History/computers/Ch6-3.html Computers in Spaceflight: The NASA Experience - The Single Event Upset Problem]</ref>
<ref name="Quick">[https://solarsystem.nasa.gov/galileo/facts.cfm NASA Solar System:Galileo: Facts & Figures]</ref>
<ref name="Farewell">[http://www.skyandtelescope.com/astronomy-news/goodbye-galileo/ Sky&Telescope:Goodbye, Galileo]</ref>
}}
| |||